Åsbrinki eelarve ei leevenda tööpuudust

Erik Åsbrink tetas, et riigi finantsolukorra stabiliseerimine on aeglasest majanduskasvust hoolimata kulgenud oodatust kiiremini. Rootsi avaliku sektori defitsiit tasakaalustub 1998. aastal ning 1999. aastal on riigieelarve juba ülejäägis, teatas rahandusminister tuleva aasta eelarveprojekti parlamendile esitledes.

Åsbrink möönis, et tänavune 7,7protsendiline tööpuudusnäitaja on prognoositust kõrgem. Minister avaldas aga kindlat veendumust, et 4 protsendile seatud eesmärk on saavutatav ning et sellest saab valitsuse esmane poliitiline prioriteet.

Rootsi tööstus, ametiühingud ning opositsiooniliidrid kritiseerivad eelarveprojekti meetmete puudulikkuse üle rekordilise tööpuuduse ohjeldamiseks. Eelarves ei ole midagi, mis õhutaks ettevõtteid töötajaskonda suurendama.

Åsbrink hoiatas omakorda, et tööpuuduse alandamist võivad ohustada palgatõusud. Tänavu peaksid palgad kasvama 5,5 protsenti ning 1997. a 4,5 protsenti, s.o inflatsioonist oluliselt kiiremini, mis on praegu 0,3 protsenti, madalaim Euroopa Liidus.

Eelarve ei sisalda uusi kulukärpeid, piirdudes parlamendis juba juunis heaks kiidetud kolmeaastase 126 miljardi kroonise säästupaketiga, millest Åsbrinki sõnul piisab avaliku sektori puudujäägi tasakaalustamiseks.

Tänavuseks kavandatud eelarvedefitsiit on 72,3 miljardit Rootsi krooni, 61,3 miljardit krooni 1997. aastal ja 17,2 miljardit krooni 1998. aastal. 1999. a peaks eelarve olema 2,5 miljardi krooniga ülejäägis.

Åsbrink ütles, et avaliku sektori defitsiit kahaneb tuleval aastal 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning seega peaks Rootsi täitma kavandatava Euroopa rahaliidu tingimused eelarvedefitsiidi osas, ehkki ei kavatse olla esimeste riikide hulgas, kes liiduga ühinevad.

Riigivõlg peaks tänavu langema 84 protsendini ja tuleval aastal 83,1 protsendini SKTst. Åsbringi sõnul peaks Rootsi majandus kasvama sel aastal 1,6 protsendi ja järgmisel aastal 2,3 protsendi võrra. FT-STARTEL-BNS