Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Åsbrinki eelarve ei leevenda tööpuudust

    Erik Åsbrink tetas, et riigi finantsolukorra stabiliseerimine on aeglasest majanduskasvust hoolimata kulgenud oodatust kiiremini. Rootsi avaliku sektori defitsiit tasakaalustub 1998. aastal ning 1999. aastal on riigieelarve juba ülejäägis, teatas rahandusminister tuleva aasta eelarveprojekti parlamendile esitledes.
    Åsbrink möönis, et tänavune 7,7protsendiline tööpuudusnäitaja on prognoositust kõrgem. Minister avaldas aga kindlat veendumust, et 4 protsendile seatud eesmärk on saavutatav ning et sellest saab valitsuse esmane poliitiline prioriteet.
    Rootsi tööstus, ametiühingud ning opositsiooniliidrid kritiseerivad eelarveprojekti meetmete puudulikkuse üle rekordilise tööpuuduse ohjeldamiseks. Eelarves ei ole midagi, mis õhutaks ettevõtteid töötajaskonda suurendama.
    Åsbrink hoiatas omakorda, et tööpuuduse alandamist võivad ohustada palgatõusud. Tänavu peaksid palgad kasvama 5,5 protsenti ning 1997. a 4,5 protsenti, s.o inflatsioonist oluliselt kiiremini, mis on praegu 0,3 protsenti, madalaim Euroopa Liidus.
    Eelarve ei sisalda uusi kulukärpeid, piirdudes parlamendis juba juunis heaks kiidetud kolmeaastase 126 miljardi kroonise säästupaketiga, millest Åsbrinki sõnul piisab avaliku sektori puudujäägi tasakaalustamiseks.
    Tänavuseks kavandatud eelarvedefitsiit on 72,3 miljardit Rootsi krooni, 61,3 miljardit krooni 1997. aastal ja 17,2 miljardit krooni 1998. aastal. 1999. a peaks eelarve olema 2,5 miljardi krooniga ülejäägis.
    Åsbrink ütles, et avaliku sektori defitsiit kahaneb tuleval aastal 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning seega peaks Rootsi täitma kavandatava Euroopa rahaliidu tingimused eelarvedefitsiidi osas, ehkki ei kavatse olla esimeste riikide hulgas, kes liiduga ühinevad.
    Riigivõlg peaks tänavu langema 84 protsendini ja tuleval aastal 83,1 protsendini SKTst. Åsbringi sõnul peaks Rootsi majandus kasvama sel aastal 1,6 protsendi ja järgmisel aastal 2,3 protsendi võrra. FT-STARTEL-BNS
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.