Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Åsbrinki eelarve ei leevenda tööpuudust

    Erik Åsbrink tetas, et riigi finantsolukorra stabiliseerimine on aeglasest majanduskasvust hoolimata kulgenud oodatust kiiremini. Rootsi avaliku sektori defitsiit tasakaalustub 1998. aastal ning 1999. aastal on riigieelarve juba ülejäägis, teatas rahandusminister tuleva aasta eelarveprojekti parlamendile esitledes.
    Åsbrink möönis, et tänavune 7,7protsendiline tööpuudusnäitaja on prognoositust kõrgem. Minister avaldas aga kindlat veendumust, et 4 protsendile seatud eesmärk on saavutatav ning et sellest saab valitsuse esmane poliitiline prioriteet.
    Rootsi tööstus, ametiühingud ning opositsiooniliidrid kritiseerivad eelarveprojekti meetmete puudulikkuse üle rekordilise tööpuuduse ohjeldamiseks. Eelarves ei ole midagi, mis õhutaks ettevõtteid töötajaskonda suurendama.
    Åsbrink hoiatas omakorda, et tööpuuduse alandamist võivad ohustada palgatõusud. Tänavu peaksid palgad kasvama 5,5 protsenti ning 1997. a 4,5 protsenti, s.o inflatsioonist oluliselt kiiremini, mis on praegu 0,3 protsenti, madalaim Euroopa Liidus.
    Eelarve ei sisalda uusi kulukärpeid, piirdudes parlamendis juba juunis heaks kiidetud kolmeaastase 126 miljardi kroonise säästupaketiga, millest Åsbrinki sõnul piisab avaliku sektori puudujäägi tasakaalustamiseks.
    Tänavuseks kavandatud eelarvedefitsiit on 72,3 miljardit Rootsi krooni, 61,3 miljardit krooni 1997. aastal ja 17,2 miljardit krooni 1998. aastal. 1999. a peaks eelarve olema 2,5 miljardi krooniga ülejäägis.
    Åsbrink ütles, et avaliku sektori defitsiit kahaneb tuleval aastal 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning seega peaks Rootsi täitma kavandatava Euroopa rahaliidu tingimused eelarvedefitsiidi osas, ehkki ei kavatse olla esimeste riikide hulgas, kes liiduga ühinevad.
    Riigivõlg peaks tänavu langema 84 protsendini ja tuleval aastal 83,1 protsendini SKTst. Åsbringi sõnul peaks Rootsi majandus kasvama sel aastal 1,6 protsendi ja järgmisel aastal 2,3 protsendi võrra. FT-STARTEL-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.