Jaapan pakub ettevõtluslaenu

Artikkel

- Uudised
- 8. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jaapan pakub ettevõtluslaenu
Rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Daltoni sõnul on praeguseks jõutud kokkuleppele, et selline laen võiks põhimõtteliselt olla. Laenu saajaks oleks Eesti riik, kes annab selle edasilaenamiseks kommertspankadele, lisas Dalton.
Järgmise sammuna peab Jaapani pank esitama rahandusministeeriumile tutvumiseks konkreetse laenulepingu, mille tingimuste üle asutakse läbirääkima. Lõpliku otsuse laenu heakskiitmise kohta teeb riigikogu. Ettevõtte jaoks ei tohiks saadava laenu intress jaapanlaste soovil kujuneda kõrgemaks kui 12 protsenti aastas.
Daltoni sõnul on riskantne võtta pikaajalist jeenilaenu, kuna Eestil ei ole jeenisissetulekut ning jeenil on tendents pidevale tugevnemisele. Laenu tagasimaksmiseks peaks Eesti ostma jeene dollarite eest ning tegemist oleks kahekordse valuutariskiga, märkis Dalton.
«Kuigi Jaapani panga esindajad väitsid Eestis, et laenu antakse vaid jeenides, kuulsime EBRD esindajalt, et JEXIM annab laenu ka dollarites ning Saksa markades, seetõttu on läbirääkimiste küsimus, millises valuutas laenu saadakse,» lausus Dalton. Kuna kroonil on fikseeritud kurss Saksa marga suhtes, oleks DEMi-põhjaline laen väiksemat valuutariski arvestades Eestile soodsam.
Jaapanlaste küsitav laenuintress 3,6% ei ole Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide juhtimise osakonna juhataja Erkki Raasukese ütlust mööda jeenilaenu kohta sugugi madal. Seda arvamust jagab ka Dalton.
Eesti väikeettevõtluse assotsiatsiooni (EVEA) tegevdirektori Ain Noormägi sõnul oli läbirääkimistel jaapanlastega kõige suuremaks probleemiks see, kes võtab valuutariski enda kanda. Jaapanlaste tingimus oli, et selle peab kandma Eesti pool.
Esialgsete tingimuste kohaselt neli esimest aastat pärast laenu saamist laenu tagasi maksta ei tule. Ühele firmale antava laenu ülempiir on 500 miljonit jeeni (ca 50 miljonit krooni). Laenu saamine ei ole Agate Daltoni sõnul reaalne enne kevadet.
Siiani on Eesti saanud ettevõtluse toetuseks kaks rahvusvahelist krediidiliini, rahvusvaheliselt valuutafondilt 25 miljonit dollarit ja maailmapangalt 10 miljonit dollarit.
Neist viimane on maailmapanga tugeva kontrolli all ning Daltoni sõnul on paljud Eesti pangad selle väljastamisest tõsiste bürokraatiatõkete tõttu loobunud.
Dalton ja Raasuke jagavad enda sõnul seisukohta, et oluline on läbi mõelda uue laenu vajalikkus Eesti majandusele.
Kahe silma vahele ei tohi jätta pankade ülekuumenemise ohtu, millele Daltoni ütlusel on tähelepanu juhtinud mitmed eksperdid. Liiga palju vaba raha muudab panga ülilikviidseks ja see omakorda võib sobivate projektide puudusel suurendada halbade laenude väljaandmist, lausus Dalton.
Jaapani laenu puhul reaalne 12protsendine laenuintress on aga Eesti ettevõtja jaoks atraktiivne ning kõik Äripäeva küsitletud väikeettevõtjad oleksid sellest põhimõtteliselt huvitatud.
«Väiksematel ettevõtetel on peaaegu alati raha vaja ning uued laenutooted oleksid alati teretulnud. Iseasi on see, et väiksemal ettevõttel on raskusi panga jaoks piisava garantii leidmisel,» lausus tundmatuks jääda sooviv Järvamaa firmajuht.
Väikeettevõttes on jaapanlaste määratluse kohaselt kuni 80 töötajat, käive 15 miljonit krooni, keskmise suurusega ettevõttes töötajaid vähem kui 300, käive alla 150 miljoni krooni.
Laenu võib Daltoni sõnutsi kasutada töötlevas tööstuses, kaevanduses, tootmises ja teeninduses. Keelatud on kasutada laenu kinnisvaratehinguteks, samuti sõjatööstuses ning avalikku korda ja moraali kahjustavateks ettevõtmisteks, nagu kasiinod, ööklubid, pornograafia.
Hetkel kuum