Veel kord ärinimedest ja kaubamärkidest

Ikka ja jälle tuleb selgitada seda, et ettevõtjad peavad tähelepanelikult jälgima nii oma kaubamärki, et keegi seda ärinimena ei registreeriks, kui ka ärinime, et keegi seda kaubamärgiga ei kahjustaks.

Esimesed pahased kaubamärgi omanikud on avastanud, et nende kaubamärkidega samanimelised äriühingud on kantud äriregistrisse. Kuigi äriseadustiku järgi peab äriregistri pidaja kontrollima ärinime vastavust äriseadustiku nõuetele, sh ka nõudele, et ärinimes ei kasutataks Eestis registreeritud kaubamärgis kasutatavat nime kaubamärgi omaniku loata.

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peepi ajakirjas Juridica (6/96) ilmunud artiklist nähtub, et registripidajad ärinime kaubamärgilise kaitse kontrolliga enam ei tegele. Mis põhjustel, pole teada, sest taotletava ärinime kaubamärgilist kaitstust oleks lihtne kontrollida kaubamärgiregistri (seda peab riigi patendiamet) järgi.

Kontrollimatajätmist põhjendatakse sellega, et registripidaja otsuse peale on asjast huvitatud isikutel võimalik esitada kaebus. Tõepoolest on, kuid selline lahendus pole otstarbekas.

Esiteks, selleks peab registreeritud kaubamärgi omanik hakkama tegelema lisaks põhitööle ka äriregistri kannete jälgimisega. Selleks peab ta vastava baasi muretsema (või tellima iga kuu vastava töö neilt, kellel see baas olemas on).

Igal juhul tuleb selleks kulutusi teha. Samas põhjustab kulutusi ka registripidaja otsuse vaidlustamine -- seda nii kaubamärgi omanikule kui ka ärinime registreerinud ettevõtjale.

Teiseks, suur osa Eestis registreeritud kaubamärke kuulub välisettevõtetele. Seejuures on täiesti normaalne, et sellisel ettevõttel puudub Eestis oma esindus, kes oleks huvitatud välisettevõtte kaubamärgi kaitstuse jälgimisest (eriti esmatarbekaupade puhul, millel võib olla tosin maaletoojat). Kaubamärgi omaniku õiguste eest seisab tavaliselt tema Eesti patendivolinik. Kuna ärinime valik ning registrisse kandmine eelneb alati ettevõtte aktiivsele tegevusele, siis peab välisettevõte pidevalt jälgima äriregistrit, see aga maksab.

Sealjuures tuleb silmas pidada, et äriregistri pidaja peaks võrdlema taotletavat märki registreeritud kaubamärkidega, st konkreetset, üksikut nime, mis võib ohustada mõne kaubamärgi omaniku õigusi. Selle asemel peavad kõik kaubamärgi omanikud iga kuu igaks juhuks äriregistri uusi kandeid kontrollima.

Kogu ettevõtte tegevusaja jooksul ei tarvitse keegi soovida registreerida just tema äriühingu nimelist kaubamärki. Seega, üks äriregistri tegemata jäänud otsus põhjustab, et kõigi Eestis registreeritud sõnamärkide omanikud (registreeritud on igal juhul üle 10 000 sõnamärgi) peavad iga kuu teostama ühe otsingu.

Miks aga peaks kaubamärgi omanikud üldse muretsema, et tema kaubamärki proovitakse kasutada ärinimena? On tal ju kaubamärgiseadusest lähtudes ainuõigus kaubamärgile. Häda on aga selles, et kaubamärgiseaduse järgi ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata kolmandatel isikutel oma nime kasutamist majandus- ja äritegevuses. Registreeritud äriühingu nimi on aga kindlasti kolmanda isiku nimi ning kaupade ja teenuste tähistamine ärinimega on kahtlemata äri- ja majandustegevus.

Registreerimisega ei lõpe probleemid. Kaubamärgi omanik peab pidevalt jälgima, et registreeritud kaubamärki ei kuritarvitataks. Kui registrisse kantud äriühingute nime ei vaidlustata õigeaegselt, siis võib selguda, et konkurendil on õigus kasutada registreeritud kaubamärgiga identset ärinime.