14. oktoober 1996
Jaga lugu:

Euroopa komisjon arendab ettevõtlust

1987. aastal algatas Euroopa komisjon ettevõtluse arendamiseks europartenariaatide programmi. See programm on ajendatud ettevõtlus- ja regionaalpoliitika omavahelisest tihedast seotusest ning suunatud eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Kaks korda aastas kohtuvad ettevõtjad omavahel massiüritusel, mille toimumiskohaks on igal korral valitud eri regioon. Eelistus on seejuures Euroopa Liidu regioonil, mis vajab majanduse elavdamist ja toetamist. Nii ongi 14 üritusest kuus toimunud Lõuna-Euroopas ja senini vaid üks väljaspool Euroopa Liitu -- 1994. aastal Poolas Gdanskis.

Eesti delegatsioonid on europartenariaati külastanud seitsmel korral, kokku on seda võimalust kasutanud 200 ettevõtet. Novembris seisab ees juba kaheksas kord, seekord on sihtpunkt Itaalia sadamalinn Genua, kuhu tulevad 406 Põhja- ja Kesk-Itaalia ettevõtte esindajad. Lisaks neile saabuvad sinna 83 maa ärimeeste delegatsioonid kogu maailmast.

Loomulikult on selline suurfoorum ka eesti ettevõtjale ideaalne võimalus ärikohtumiste korraldamiseks. Taolise suurürituse tõrgeteta ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on igal maal olemas europartenariaadi nõunik, kelleks Eestis on Veste Valk Eesti kaubandus-tööstuskoja rahvusvaheliste suhete osakonnast.

Nõuniku käest saab ettevõtja täpset infot ja, mis kõige olulisem, kataloogi osalevate firmade kohta. Praeguses kataloogis on näiteks partenariaadil osalevate Itaalia firmade iseloomustused, majandusnäitajad ja koostöösoovid. Inglis- ja saksakeelsed kataloogid on kättesaadavad igale Eesti firmale ning selle alusel saab ta otsustada, milliste firmadega kohtuda partenariaadil.

Eesti ettevõtjate täidetud ankeedid firma tutvustuse ja kohtumissoovidega saadetakse eelnevalt korraldajatele ja nii ootab iga ettevõtjat kohale jõudes täpne kohtumisprogramm.

Lisaks sellele on igal europartenariaadi nõunikul oma kindel näitusepind. Nõunik koordineerib oma maa äridelegatsiooni tööd ja annab selle liikmete kohta vajalikku infot teistele külastajatele. Näiteks, soovides kohtuda huvipakkuva firmaga Saksamaalt, läheb Eesti ärimees Saksa nõuniku juurde ja teatab oma soovist. Arvutisüsteemi abil määrab operaator kohtumisaja, mis arvestab mõlema firma juba olemasolevaid programme.

Oluliseks abiks läbirääkimistel on kindlasti tõlgid. Kuna üritust rahastatakse osaliselt Euroopa komisjoni vahenditest, on enamik teenuseid osavõtjaile tasuta.

Plussid ettevõtja jaoks peituvad juba kasvõi faktis, et messipinna eest ei tule maksta ja kuna kohtumised lepitakse eelnevalt kokku, ei ole nii oluline ka messiboksi kujundamine. Partnerid leiavad kontakti eelkõige kataloogi ja arvutisüsteemi kaudu.

Europartenariaatidel osalenute hulgas on olnud mitmeid edukaid ettevõtjaid. Mõnikord on jõutud ka päris suure tehinguni, lepinguid on sõlmitud isegi kohapeal, mis on suhteliselt harva ettetulev nähtus messidel.

Eestlased on leidnud ostjaid oma toodangule (müüdud on näiteks kalatoodangut, seadmeid, sööta) ning partnereid tootmise käivitamiseks ja teenuste arendamiseks (näiteks ladustamiskeskuse väljaarendamiseks Tallinnas). Edu võti on enamasti olnud eesti ettevõtja enda aktiivsus partneri leidmisel.

Eestile on kindlasti oluline ka see, et käesoleva aasta septembris olid Eesti ettevõtjad esmakordselt taolise ürituse korraldaja rollis. 25 Eesti firmat olid esindatud selle programmi raames esimesel Baltimaade ja Poola ühisüritusel Baltic Sea Partenariat 96.

Kuna Eestil on soov integreeruda Euroopaga, siis on selline üritus hea võimalus end mitmekülgsemalt tutvustada ja näidata üles oma soovi osaleda ka teistes Euroopa ettevõtlusprogrammides.

Praegu töötab Eesti kaubandus-tööstuskoda selles suunas, et juba lähemas tulevikus võiks eespool kirjeldatule sarnane üritus teoks saada Eestis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum