16. oktoober 1996
Jaga lugu:

Kaubamaja tahab muutuda

Tallinna kaubamaja interjöör on kindlasti läinud paremaks, kui ta oli nõukogude ajal. Aga et see midagi erilist oleks, seda ei julgeks öelda. Kõik on veidi segane ja keeruline, mille üks põhjusi on see, et ümberkujundused toimuvad pidevalt. Et kaubamaja on vanas majas, ei saa luua näiteks nii selgeid liikumisskeeme kui uue hoone puhul. Kui kaubamaja ei tunneks, ei oleks vajaliku kauba leidmine lihtne. Segane olukord on aja märk, küll ajapikku struktuur stabiliseerub.

Mööbli osas on pilt kirju -- läbivat stiili ei ole, aga võib-olla see peabki nii olema. Kosmeetika osakonnas on erinevate firmade müügiletid võib-olla veidi liiga tihedalt. Valgustusele ei ole spetsiaalset tähelepanu pööranud.

Kaubanduses töötajana vaatan kaubamaja interjööri teise pilguga kui tavaostja ja võin öelda, et sisekujunduse üldmulje on meeldiv.

Nähes, milliste firmade sisustust on kasutatud, leian, et kaubamajal on tahtmist ja pealehakkamist muutuda. Ostetud sisustus on kallis ja kvaliteetne.

Paljud kauplused sisustatakse praegu vana ja poolpõrandaaluse mööbliga, kuid kaubamaja on paigutanud raha õigesse kohta. Tallinna kaubamaja on puhas ja piisavalt valge, kaupade väljapanek hea.

Vaid kaubamaja ruumiplaneering jätab veidi kaootilise mulje. Olen küll vähe kaubamajas käinud, kuid kõiki osakondi ei oskaks üles leida. Selleks aitaks hea viitade süsteem.

Mulle ei meeldi, et kaubamaja kattis kinni oma ilusad suured aknad. Ma ei leia sellele loogilist põhjendust, kuna ei ole aru saada, et selle arvel oleks suurenenud ekspositsioonipind. Samuti ei ole akende kinnikatmine teinud interjööri põnevamaks ega hubasemaks.

Kaup ei ole kaubamajas eksponeeritud nii, see oleks lihtsalt leitav. Kõige loogilisemalt, meeldivamalt ja vaadeldavamalt on kaup paigutatud esimesel korrusel. Loogiliselt paiknevad seal ka kassaaparaadid, mis n-ö uuendatud vanas osas kipuvad märkamatuks jääma.

Mulle meeldib rohkem kaubamaja valge osa, kuna näen seal pakutavat paremini. Samas on kontrast valge poole ja tumeda osa vahel liiga suur.

Võin rääkida Tallinna kaubamaja selle osa interjöörist, mida ehitas meie firma.

Kaubamaja B-korpuse teisel korrusel oleks vaipkatte asemel hoolduse lihtsustamiseks võinud kasutada kvaliteetset PVC-põrandakatet.

Toiduosakonnas oleks ideaalse lõpptulemuse saavutamiseks tulnud ehitada uus keraamilistest plaatidest põrand, kuid kulude kokkuhoiu eesmärgil taastati vana terrazzopõrand.

Samas paneb tavaliselt iga sisearhitekt rõhku põrandale, kuna inimene vaatab põrandale ikka rohkem kui lakke.

Minu arvates on hea kaubamaja valgustus ning meeldiv, et lahendatud on ventilatsiooni ja jahutuse probleem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum