Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siim Kallas: Kõik algab kodust
Kallas on parasjagu prügikotte välja viimas ja küsimusele, kas pole tegemist demonstratsioonesinemisega, vastab abikaasa Kristi eitavalt. Siim pole mingi siidkäsi, ta kuivatab ka nõusid ja aitab tube koristada, lisab ta.
Erinevalt paljude teiste Eesti tipp-poliitikute peredest arutatakse Kallase peres kõik tähtsamad otsused läbi. Välisminister kuulab tähelepanelikult nii Kristi kui ka Tartu ülikoolis juurat õppiva tütre Kaja ja Eesti kõrgema kommertskooli viimase kursuse tudengi poeg Ülo arvamust.
Läbi on arutatud näiteks äpardunud peaministriks kandideerimised 1989. ja 1994. aastal, sukeldumine Eesti Panga presidendi kohalt poliitikasse ja viimati ka võimalik kandideerimine presidendi kohale. Kõigis neis küsimustes on Kallas arvestanud perekonna arvamust. Nagu ka artiklite kirjutamisel.
Siimu äparduste reas nimetab Kristi ka kaitsmata jäänud kandidaadikraadi Tartu ülikooli majandusteaduskonnas. Siim ei põdevat aga läbikukkumisi tugevalt ja üldse olevat neil peres mossitamine lausa keelatud, nagu Kaja ütleb.
Siimu ainukese puudusena mainivad pereliikmed liigset edevust nii kodus kui poliitikas.
Siim Kallas tunnistab oma edevust, kuid ütleb, et see on auahnuse üks komponente, milleta poliitikas läbi ei löö. Edevuse ja auahnuse tippnäitena Eesti poliitikataevas nimetab ta Edgar Savisaart.
Kummatigi oli just Savisaar hiljuti see mees, kes püüdis mängida Kallase edevusele, pakkudes teda presidendikandidaadiks.
Kristi Kallase väljendusel oleks Siimust saanud presidendivolituste lõppemisel noor pensionär. Siim Kallase sõnul on Eesti ikkagi parlamentaarne vabariik, kus president ei ole võimukese. Lisaks lubas reformierakond Merile, et toetab teda.
Kallase ütlusel on valitsuskoalitsioonis üsna teravad vastuolud. Tema sõnul tuleks uuesti läbi arutada, kuidas edasi minna ja kas on üldse mudelit, et selle koalitsiooniga edasi minna. Ei tahaks mingeid konflikte enne, kui Eesti eesistuja seisus Euroopa Nõukogus on läbi, s.o enne 7. novembrit.
Koond- ja reformierakonna tüli on lahvatanud juba ajakirjandusse. Keskpanga presidendi Vahur Krafti arvamusi Eesti majanduspoliitikast võttis Vähi reformierakonna rünnakuna.
Meil polnud jälle raskusi näha, et koonderakond ründab omakorda peaministri erasekretäri Sirje Endre suu läbi välisministeeriumi ja minu idapoliitikat, ütleb Kallas. Peatselt peaks ma kohtuma Vene välisministri Jevgeni Primakoviga, lisab ta.
Kallase arvates on vähetõenäoline, aga mitte võimatu, et temast saab pärast kohalikke valimisi Eesti peaminister. Selle koha võtaks ma vastu aga üksnes siis, kui mul oleks võimalik ellu viia erakonna programmilisi seisukohti, lisab Kallas. Kui peaminister ka peaks talle tegema ettepaneku võtta tool üle, peab ta samas arvestama, et see poleks esimene kord, kus Vähi on pakkunud talle peaministri posti, aga lõpuks alt hüpanud.
Lisaks erakonnajuhtidele nimetab Kallas oma lähimate nõuandjatena ka Indrek Tarandit, Toomas Lumanit, Olari Taali, Rein Langi, Hannes Tammjärve.
Kallase sõnul pole tal erinevalt Vähist mingeid ärihuvisid ega ka soont selleks. Poeg Ülo arvates oleks isa võinud arendada Eesti Pangas kergemat korruptsiooni ja omandada kah näiteks sajatoalise maja nn Lollidemaal Tabasalus.
Tähtis on aga, et isa mängiks puhaste kätega, lisab Ülo samas.