Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus kord välisabi ja välislaenu käibemaksuga maksustamisel
Käesoleva aasta 10. oktoobrist kehtivate käibemaksuseadusest tulenevate õigusaktide hulgas on rahandusminister 24. septembri 1996. a määrusega nr 73 kinnitanud ka tagastamatu välisabina saadud kaupade ning tagastamatu välisabina ja riiklike välislaenudena saadud raha eest ostetud kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise korra (RTL 1996, 106, 589).
Võrreldes varasemaga on muutunud taotluste esitamise kord.
Selle kohaselt tuleb tagastamatut välisabi või riiklikku laenu saanud Eestis registreeritud mittetulundusühingul või eelarvelisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusel esitada impordi käibemaksuvabastuse taotlus tolliametile.
Käibemaksumäära 0% rakendamise ja käibemaksu tagastamise taotlus tuleb esitada oma maksuameti asukohajärgsele asutusele.
Varem esitati taotlused rahandusministeeriumile.
Vastava juriidilise isiku või asutuse juhi allakirjutatud taotlusele tuleb lisada välisabi lepingu koopia (vajadusel ka selle eestikeelne tõlge).
Riikliku välislaenu puhul tuleb lisada rahandusministeeriumiga sõlmitud all-laenulepingu koopia ning välisabina või välislaenuna saadud raha eriarvele laekumist tõendava dokumendi koopia (juhul, kui raha on antud välisabi või riikliku välislaenu saaja enda käsutusse).
Lisaks eelnimetatud dokumentidele esitab abi- või laenusaaja käibemaksumäära 0% rakendamise taotlemisel vastava ostu-müügilepingu koopia. Käibemaksu tagastamise taotlemisel esitab abi- või laenusaaja ka arvete koopiad, käibemaksu tasumist tõendavate maksekorralduste koopiad ning väljavõtte pangakontolt sooritatud tehingute kohta.
Mittetulundusühingute ja eelarveliste riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste poolt tagastamatu välisabina saadud kaupade importimisel ei ole vaja käibemaksuvabastuse rakendamiseks taotlust esitada.
Kaupadega kaasas olevates dokumentides peab olema märgitud vaid abisaaja, abi jaotamise viis ja lisatud märkus, et abi saatja ei nõua mingil kujul tasu.