Majandustegevuse seadus uuesti ette

Eelmisel nädalal andis justiitsministeerium palju kriitikat pälvinud majandustegevuse seaduse seisukohavõtuks majandusministeeriumile. «Praegu oli meie vastus, et selle seaduse puhul pole meil suurt võimalik seisukohta võtta, kuna see on kontseptuaalselt meile vastuvõetamatu,» teatas Andres Lipstok.

Lipstok tegi justiitsminister Paul Varulile ettepaneku anda seadus majandusministeeriumi menetlusse: «Jus-tiitsministeerium, kes on äriseadustiku autor ja vastutaja, ei taha seda seadust meile anda.»

Seadus ei või majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja Tiit Maidre sõnul kujuneda «mingiks narruseks», vaid peab andma riigile pildi olemasolevast kaubandus- ja teenindusvõrgust, kehtestama ohtlikel aladel tegutsemise tingimused ning andma erialaliitudele õiguse määratleda kutsealade nõuded.

Maidre sõnul on majandustegevuse seaduse esimeseks eesmärgiks anda riigile ülevaade kogu kaubandus- ja teenindusvõrgust. See aga ei tähenda seda, et kui keegi mingi firma registreerib, peab ta kohe taotlema majandustegevuse loa, lisas Maidre.

Oluline on Maidre sõnul, et kui ta ehitab kuhugi viina- või mürsutehase või paneb püsti putka, kus avab juuksurisalongi, siis teavitaks ta riiki oma tegevuskohast.

Teine valdkond, mida seadus peaks korrastama, on Maidre sõnul litsentsimine. Juba praegu on litsentsitavaid alasid liiga palju, lisas ta. Litsentsitud peaks olema vaid ohtlikud alad, mille puhul seadus määratleks ka tingimused ja nende tingimuste kehtestajad.

Kolmandaks eesmärgiks oleks anda riigile kutsenõuete seadmise õigus. Maidre sõnul peaks seda valdkonda reguleerima erialaliidud ja kaubandus-tööstuskoda. «Aga justiitsministeerium ei raatsi ju teisele midagi delegeerida,» selgitas Maidre vastuolusid.