Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisavalimistest
Hiljemalt 20. novembriks peab kuues Eesti vallas olema toimunud kordusvalimine, sest kohalike volikogude valimise seaduse absurdsuse tõttu oli valimiste õnnestumine üksikkandidaatide puhul praktiliselt välistatud.
Näiteks Tartumaal Piirissaare vallas (7,5ruutkilomeetrine saar Peipsi järves), kus elab 91 peamiselt pensionärist valijat ja kus on ette nähtud seitse mandaati, kandideeris kaheksa üksiküritajat. Et valimas käis 86 inimest (muide, väga kõrge osavõtuprotsent -- 94,5), pidid valimiste õnnestumiseks saama seitse kandidaati võrdselt 12,3 häält, mis on nonsenss. Seega oleksid Piirissaarel saanud valimised õnnestuda vaid juhul, kui saaresisese lobitöö tulemusel oleks üks kandidaat loobunud, valimas oleks käinud vaid seitsmega jaguv arv valijaid ja hääled oleksid jagunud kandideerijate vahel võrdselt.
Sellise «ülla» lobitöö tegemine pole vallavalitsuse mure, nagu ka valimisliitude moodustamine mitte. Küll on aga vallavalitsuse kohustus viia valimised valla eelarveraha eest läbi. Vaid erandkorras on selleks otstarbeks võimalus taotleda valitsuselt lisaraha. Et ka kordushääletuse korraldamine on vallavalitsuse mure, kardab Piirissaare vallavalitsus, et asi võib neile kokkuvõtteks väga kalliks minna. Seda siis, kui Peipsil on vahepeal jää jõudnud tekkida ning paadi asemel tuleb vajalikud dokumendid (näiteks hääletussedelid) kiiresti mandrilt saarele tuua lennukiga, mille edasi-tagasisõit maksis kevadel 7500 krooni.
Riigikogu muutis sel nädalal kohalike volikogude valimise seadust, mille kohaselt osutuvad valituks enim hääli saanud üksikkandidaadid. Loodetavasti saab seaduseparandus enne kordushääletust ikka seaduse jõu. President peaks seaduseparanduse heaks kiitma nii, et see ilmuks Riigi Teatajas vähemalt 19. novembril.