• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurärimehed teevad ise

    See oli kena suvehommik, mil Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu ( ETTK ) tegevdirektor Viljar Veskiväli Äripäeva toimetusse tuli. Hallipäine tööstusfunktsionäär võttis istet toimetuse külalistenurgas ning alustas murelikku vestlust sellest, kuidas Eesti tööstus raskustega silmitsi seisab ning kuidas Äripäev majanduslehena nendest muredest aru ei saa ning töösturitesse teenimatult julmalt suhtub.
    Nüüd on ETTK saanud endale töösturite huvide kaitsmise pühas ürituses konkurendi. Teisipäeval asutati reisilaeva Regina Baltica pardal 30 Eesti suurema tööstusettevõtte juhtide poolt Eesti suurettevõtete assotsiatsioon (ESA). Kolm päeva hiljem valis ESA oma etteotsa hansapankuri Hannes Tamjärve. Äripäev jääb põnevusega ootama päeva, mil toimetuse ukse ette sahiseb limusiin ja Tamjärv võtab sisse koha külalistenurgas, et töösturite muredele ajakirjanikelt mõistvamat suhtumist saavutada.
    ESA asutamine pole tähelepanuväärne mitte ainult sellepärast, et kokku astusid suured ja rikkad firmad. Just see, et töösturite etteotsa nimetati ettevaatlikkuse poolest tuntud hansapankur Tamjärv, näitab, et ühinenud suurärimehed on otsustanud luua väga tugeva lobby- ja survegrupi. Muidu Tamjärv ei riskiks. Kui suurtöösturite poliitika peaks liiga suurt hõõrumist tekitama, siis osutatakse näpuga Tamjärvele kui ESA juhile, ja kaudselt siis ka Hansapangale.
    Samas on ESAs olemine pankadele soodne. Seal on hõlbus avaldada tööstusjuhtidele survet, et nood lõpuks ometi oma pikalt vindunud võlad ära maksaksid. Ning miks mitte poetada ennast vaikselt sisse ka tööstusettevõtete strateegia ja otsuste väljakujundamisesse? ESA juhtkonnas on suurte erastamisele minevate riigiettevõtete -- Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Kiviteri juhid. Nende ettevõtete väljumine riigi valdusest ei jäta panku ükskõikseks. ESAs saavad nad erastamise alginformatsioonile väga lähedal seista.
    Tähelepanuväärne on, et ESA asutajad otsustasid mitte kasutada ETTK-meeste teeneid. Põhjus ei ole mitte ainult emotsionaalses vana ja uue põlvkonna vahelises võitluses. Tõrjumisel on ka üsna praktilised tagamaad. ETTK on üsna edukalt nõutanud erastatud riigiettevõtetele valitsusepoolseid soodustusi. ESA ärimeestele on rikkus tulnud kätte soodustuste puudumise kiuste. ETTK priileivanõudmist on neil paha pealt vaadata.
    ESA loomise tagant paistab välja ka suurettevõtjate pettumus poliitiliste erakondade -- eriti reformierakonna ja koonderakonna võimes Toompeal ettevõtluse kasuks midagi ära teha. Mingit kergendust maksude, riigibürokraatia või idasuhete vallas pole suurettevõtjad saanud ning otsustasid oma huvide kaitse enda kätte võtta, asutades majandusgrupeeringu, mida Toompeal kergesti eirata ei saa.
    Suurettevõtjate konkreetsed eesmärgid jäävad esialgu ebaselgeks. Oma huvide kaitsmine, ettevõtluskliima parandamine ja väliskaubanduse soodustamine, mis ESA asutamisele järgnenud avaldustes on välja käidud, on üldised loosungid. Kõhklusi tekitab ESAsse koondunud ettevõtjate kirevus. Suur ja rikas otsustaja ei talu tihti teist samasugust enda kõrval. Kõiki ettevõtteid võrdselt huvitavaid majandusprobleeme on Eestis küllaga, mistõttu võib ESA-sisesele koostööle optimistlikult vaadata. Loodetavasti ei muutu suurettevõtete liit Eesti kodumaise kapitali kaitsmise sildi all protektsionismi kehtestamise hääletoruks. Vaeslapse ossa jäävad väikeettevõtjad. Nende hääl kaigub kurtidele kõrvadele ning kartus, et suurettevõtete liit väikeste tegutsemisruumi veelgi ahtamaks teeb, on igati mõistetav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Hirmkallis liha paneb ameeriklased vegandieedile Selver: Eestis eelistatakse juba odavamaid lihatooteid
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Värvitootja paneb Eestis tehase kinni
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.