3. november 1996
Jaga lugu:

Suurärimehed teevad ise

See oli kena suvehommik, mil Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu ( ETTK ) tegevdirektor Viljar Veskiväli Äripäeva toimetusse tuli. Hallipäine tööstusfunktsionäär võttis istet toimetuse külalistenurgas ning alustas murelikku vestlust sellest, kuidas Eesti tööstus raskustega silmitsi seisab ning kuidas Äripäev majanduslehena nendest muredest aru ei saa ning töösturitesse teenimatult julmalt suhtub.

Nüüd on ETTK saanud endale töösturite huvide kaitsmise pühas ürituses konkurendi. Teisipäeval asutati reisilaeva Regina Baltica pardal 30 Eesti suurema tööstusettevõtte juhtide poolt Eesti suurettevõtete assotsiatsioon (ESA). Kolm päeva hiljem valis ESA oma etteotsa hansapankuri Hannes Tamjärve. Äripäev jääb põnevusega ootama päeva, mil toimetuse ukse ette sahiseb limusiin ja Tamjärv võtab sisse koha külalistenurgas, et töösturite muredele ajakirjanikelt mõistvamat suhtumist saavutada.

ESA asutamine pole tähelepanuväärne mitte ainult sellepärast, et kokku astusid suured ja rikkad firmad. Just see, et töösturite etteotsa nimetati ettevaatlikkuse poolest tuntud hansapankur Tamjärv, näitab, et ühinenud suurärimehed on otsustanud luua väga tugeva lobby- ja survegrupi. Muidu Tamjärv ei riskiks. Kui suurtöösturite poliitika peaks liiga suurt hõõrumist tekitama, siis osutatakse näpuga Tamjärvele kui ESA juhile, ja kaudselt siis ka Hansapangale.

Samas on ESAs olemine pankadele soodne. Seal on hõlbus avaldada tööstusjuhtidele survet, et nood lõpuks ometi oma pikalt vindunud võlad ära maksaksid. Ning miks mitte poetada ennast vaikselt sisse ka tööstusettevõtete strateegia ja otsuste väljakujundamisesse? ESA juhtkonnas on suurte erastamisele minevate riigiettevõtete -- Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Kiviteri juhid. Nende ettevõtete väljumine riigi valdusest ei jäta panku ükskõikseks. ESAs saavad nad erastamise alginformatsioonile väga lähedal seista.

Tähelepanuväärne on, et ESA asutajad otsustasid mitte kasutada ETTK-meeste teeneid. Põhjus ei ole mitte ainult emotsionaalses vana ja uue põlvkonna vahelises võitluses. Tõrjumisel on ka üsna praktilised tagamaad. ETTK on üsna edukalt nõutanud erastatud riigiettevõtetele valitsusepoolseid soodustusi. ESA ärimeestele on rikkus tulnud kätte soodustuste puudumise kiuste. ETTK priileivanõudmist on neil paha pealt vaadata.

ESA loomise tagant paistab välja ka suurettevõtjate pettumus poliitiliste erakondade -- eriti reformierakonna ja koonderakonna võimes Toompeal ettevõtluse kasuks midagi ära teha. Mingit kergendust maksude, riigibürokraatia või idasuhete vallas pole suurettevõtjad saanud ning otsustasid oma huvide kaitse enda kätte võtta, asutades majandusgrupeeringu, mida Toompeal kergesti eirata ei saa.

Suurettevõtjate konkreetsed eesmärgid jäävad esialgu ebaselgeks. Oma huvide kaitsmine, ettevõtluskliima parandamine ja väliskaubanduse soodustamine, mis ESA asutamisele järgnenud avaldustes on välja käidud, on üldised loosungid. Kõhklusi tekitab ESAsse koondunud ettevõtjate kirevus. Suur ja rikas otsustaja ei talu tihti teist samasugust enda kõrval. Kõiki ettevõtteid võrdselt huvitavaid majandusprobleeme on Eestis küllaga, mistõttu võib ESA-sisesele koostööle optimistlikult vaadata. Loodetavasti ei muutu suurettevõtete liit Eesti kodumaise kapitali kaitsmise sildi all protektsionismi kehtestamise hääletoruks. Vaeslapse ossa jäävad väikeettevõtjad. Nende hääl kaigub kurtidele kõrvadele ning kartus, et suurettevõtete liit väikeste tegutsemisruumi veelgi ahtamaks teeb, on igati mõistetav.

Jaga lugu:
Hetkel kuum