Koonderakonna esitatud seaduseelnõu erineb rahandusministeeriumis ettevalmistatud pakendiaktsiisi seaduse eelnõust, kuna seal pole märgitud, millal hakkab aktsiis kehtima muude kaupade pakendite suhtes. Aktsiisimäärade osas eelnõud ei erine. Klaasist ja keraamikas pakendi puhul oleks aktsiisimaks eelnõu kohaselt kaks krooni liitri kohta, plastikpudeli pealt neli, metallpurgi pealt kolm ja muust materjalist taara pealt üks kroon liitri kohta.

Importalkoholi maaletoojad on arvamusel, et pakendiaktsiisi seadusest ja kõrgetest aktsiisimääradest on huvitatud eelkõige kohalikud õlletootjad. Viimast on kinnitanud ka ASi Tartu Õlletehas peadirektor Madis Paddar.

Rahandusministeeriumi aktsiisitalituse peaspetsialist Heidi Vessel ütles, et koonderakonna esitatud seaduseelnõu on vastuolus Euroopa direktiividega. Tema sõnul peab pakendiaktsiisi rakendama kasvõi etapiviisi kõikide tagastamatute pakendite suhtes.

Vessel leidis, et pakendiaktsiisi seaduse valitsuse poolt heakskiidetud kujul vastuvõtmine tähendaks taas ühe alkoholimaksu kehtestamist, mis pole pakendiaktsiisi eesmärk. «Seaduse tegelik eesmärk, kaitsta keskkonda saastamise eest ja soodustada korduvkasutusega taarat, kaotaks mõtte,» lisas Vessel.

Seni pole koonderakonna esitatud pakendiaktsiisi seaduse eelnõu riigikogu rahanduskomisjonist kaugemale jõudnud.

Rahandusministeeriumi seaduseelnõu variandis rakenduks pakendiaktsiis järgmisel aastal samuti kõigepealt alkoholipakendite suhtes. Teiste pakendite aktsiis kehtestataks 1998. aasta juulis, teatas Vessel. Ta avaldas lootust, et mõlemad eelnõud ühendatakse menetluse käigus.