• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond

    Hüvitusfond on Eesti Vabariigi valitsuse asutatud riigi omanduses olev kasumit taotlev majandusorganisatsioon. Hüvitusfondi investeerimistegevuse lähtealuseks on kasumi taotlemine võimalikult madalate riskidega. Erastamisest laekunud rahad investeeritakse peamiselt Eesti ettevõtlusse, aidates sellega kaasa Eesti majanduse üldisele arengule. Hüvitusfondi investeerimistegevuse eesmärk on kindlustada obligatsioonide omanikele obligatsioonide tähtajaline lunastamine ning garanteeritud intressitulu.
    Hüvitusfond alustas 30. oktoobril 1996. aastal VIII seeria obligatsioonide emissiooni. Obligatsioonide esmaslevitamine lõpeb 20. novembril 1996. aastal. Emissioonimaht on 65 miljonit Eesti krooni. Obligatsioone müüakse enampakkumise korras. Investoritel on võimalik teha kahte liiki pakkumisi -- hinnaga ja hinnata pakkumisi. Minimaalne pakkumishind on 440 EVP-krooni.
    - Emiteeritakse 650 000 obligatsiooni nimiväärtusega 100 krooni. Minimaalne pakkumishind on 440 krooni.
    - Saab teha kahte liiki pakkumisi: 1) hinnata pakkumine -- pakkumises määratakse ära vaid EVPde kogus, mille ulatuses soovitakse omandada obligatsioone; 2) hinnaga pakkumine -- lisaks eelnevale määratakse ära ka ühe obligatsiooni hind, millega ollakse nõus obligatsioone ostma. Iga investor võib teha ühe esimest ja mitu teist tüüpi pakkumist.
    - Obligatsioonid on järelturul vabalt võõrandatavad, st obligatsiooni omanikul on õigus obligatsioone müüa, kinkida ja pärandada teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
    - Hüvitusfond garanteerib minimaalse intressitulu 7% obligatsiooni nimiväärtusest aastas. Sellele lisandub lisaintress, mille suuruse määrab Hüvitusfondi nõukogu kaks korda aastas. Uue arvutusmetoodika kohaselt on lisaintressi suurus otseselt seotud investeeringute portfelli tulususega. Selle aasta teise poole lisaintressi suuruseks on pakutud ca- 5,2%
    - Hüvitusfondi põhikapitali moodustab riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuv raha. Vastavalt riigi- ja munitsipaalvara erastamise seadusele laekub Hüvitusfondi 45% riigivara ninga 25% munitsipaalvara erastanisest saadud rahast.
    - Hüvitusfondi obligatsioonid on noteeritud Tallinna väärtpaberibörsi võlakirjade nimekirjas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.