• OMX Baltic−0,04268,64
  • OMX Riga−0,23911,36
  • OMX Tallinn0,131 744,37
  • OMX Vilnius−0,17994,69
  • S&P 500−1,755 458,6
  • DOW 30−0,8540 015,84
  • Nasdaq −2,8517 484,07
  • FTSE 100−0,178 153,69
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0093,58
  • OMX Baltic−0,04268,64
  • OMX Riga−0,23911,36
  • OMX Tallinn0,131 744,37
  • OMX Vilnius−0,17994,69
  • S&P 500−1,755 458,6
  • DOW 30−0,8540 015,84
  • Nasdaq −2,8517 484,07
  • FTSE 100−0,178 153,69
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0093,58
  • 20.11.96, 00:00

Eesti Gaasi aktsiatega rikkaks

Esmasemissiooni käigus omandasid Eesti Gaasi aktsiaid tuhandekroonise nimiväärtusega prominentsetest poliitikategelastest tollane majandusminister Toivo Jürgenson, energeetikaminister Arvo Niitenberg ja riigikogu spiiker Ülo Nugis.
Äripäeva andmetel kuulub Ülo Nugisele 40 Eesti Gaasi aktsiat, mille ta omandas 40 000 krooniga ja mille turuväärtus on tõusnud 720 000 kroonini. Praegusele Isamaaliidu esimehele Toivo Jürgensonile kuulub 20 aktsiat turuväärtusega 360 000 krooni ja Arvo Niitenbergile viis aktsiat turuväärtusega 90 000 krooni.
Lisaks on aktsiaid omandanud majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg, kes kuulub riigiesindajana Eesti Gaasi juhatusse. Hamburgile kuuluvate aktsiate turuväärtus on Äripäeva hinnangul kuni 80 000 krooni. Eesti Gaasi aktsiaid on ostnud ka ettevõtte peadirektor Aarne Saar ja välisosaniku, Venemaa gaasikontserni Gazprom allüksuse juhid.
Eelmisel reedel vahetas omanikku 150 aktsiat hinnaga 18 000 krooni aktsia eest. Eesti Gaasi asedirektori Mart Kraudi sõnul võisid sellise tehingu omavahel teha investeerimisfondid.
1994. aastal emiteeritud 23 540 Eesti Gaasi aktsiast omandasid eraisikutest investorid 1950 aktsiat.
Riigikontroll on teinud Eesti Gaasi aktsiakapitali laiendamisotsuse langetamisel osalenud ja seejärel aktsiaid omandanud ametiisikutele ettepaneku neile kuuluvad aktsiad võõrandada nimiväärtusega. Vaatamata riigikontrolli ettepanekule pole keegi tollastest riigiametnikest seni aktsiatest loobunud.
Toivo Jürgenson põhjendas kavatsust aktsiaid mitte müüa sellega, et kui valitsus võttis 1993. aastal vastu Eesti Gaasi aktsiakapitali laiendamise otsuse, ei kuulunud tema valitsusse. «Kuna mulle mingit süüdistust kõlvatu konkurentsi kohta esitatud ei ole, võib järeldada, et kõik oli korras,» lisas ta.
Eesti Gaasi ökonoomikadirektori Vaike Pällo sõnul kuulub mõnele eraisikule kuni 50 aktsiat, kuid enamik on 5--10 aktsia omanikud. Tema teada on suurim Eesti Gaasi eraisikust aktsionär ühe erafirma omanik, kellele kuulub 73 aktsiat. Ta ei nõustunud seda isikut nimetama.
Riigikontrolli peakontrolör Hindrek Meri on varem öelnud, et Eesti Gaasi aktsiakapitali laiendamisel ja eraisikutele aktsiate avalikul müügil ei järgitud erastamisseaduses sätestatud korda. Ettevõtte omakapitali väärtust arvestades oli Meri sõnul ühe aktsia tegelik väärtus emissiooni ajal üle 5000 krooni.
Väärtpaberispetsialistide sõnul on turul vabalt kaubeldavate Eesti Gaasi aktsiate hulk niivõrd väike, et tehingute käigus kujunenud aktsiahinda ei saa ettevõtte üldväärtuse arvutamisel arvesse võtta. Maaklerite hinnangul pole aktsiatega aktiivset kauplemist lähiajal ette näha.
Hansapanga analüütiku Katrin Kaarli sõnul annab praegune 18 000kroonine aktsia turuväärtus aktsia hinna ja tootlikkuse suhteks 12,7, mis on kõrgeim kogu Eesti väärtpaberiturul. Optimaalseks aktsia hinnaks peab ta 12 000 krooni.
Erastamisagentuuri nõukogu otsuse kohaselt müüakse veel selle aasta jooksul osa riigile kuuluvaid aktsiaid maha avaliku enampakkumise korras. Erastamisagentuuri aktsiate avaliku müügi projektijuhi Martin Kruusi sõnul on senistel aktsionäridel aktsiate eelisostuõigus. Riigile kuulub 39,3%, Gazpromile 30% ja Ruhrgasile 15% Eesti Gaasi aktsiaid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele