Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Põlevkivi lõhkeaine võib minna kuritegevusse

    Olukorra katastroofiliseks hinnanud Ida-Viru politseiprefektuuri välipolitsei komissar Herman Piirsalu rääkis ajalehele Põhjarannik, et ehkki Eesti Põlevkivi lõhkeaineladudes on ammoniidi laengute üle range kontroll, lõpeb kontrollimine hetkel, mil lõhkeaine minöörile välja antakse. Keegi ei suuda kontrollida, kas lõhkaja kasutas kõik laengud ära või mitte, sõnas Piirsalu
    Lõhkeainega töötavad kaevandustes sajad inimesed ja kuigi mäemeister peab allkirjaga kinnitama, et kõik laengud on tarvitatud, ei suuda keegi kulutatud lõhkeaine hulka kindlaks määrata, teatas ASi Eesti Põlevkivi pressiesindaja Hans-Ahto Männiste.
    Tema sõnul ei otsita töölt tulevaid kaevureid enne kaevandusest väljumist läbi ning seega pole mingi probleem ammoniidipulki hõlma all välja viia.
    Piirsalu sõnul varastatakse kaevandustest lõhkeainet tellimuse peale. Politsei andmeil on ühe 300grammise ammoniidilaengu hinnaks mustal turul 5 USA dollarit.
    Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles Äripäevale, et Eesti Põlevkivist pärit lõhkeainet on plahvatustes kasutatud korduvalt, eriti varasematel aegadel, kuid ka praegu.
    Tema sõnul on samas väga raske öelda, kas plahvatustes kasutatavad ammoniidipulgad on varastatud ammu või nüüd ja kas see konkreetsel juhul on pärit just Eesti Põlevkivist.
    Pihl märkis, et Eesti Põlevkivi on üks olulisemaid allikaid, kust lõhkeainet hangitakse, kasvõi juba sellepärast, et see on suurim firma, kus lõhkeainet igapäeva töös kasutatakse. Mõistagi on tema sõnul ka muid allikaid, nagu näiteks vanad mürsud ja miinid.
    Päästeameti eridemineerimise grupi juht Margus Kurvits kinnitas, et selline lõhkeaine nagu ammoniit on kasutusel tööstuses, kuid sellest tehakse pomme, mida kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. Samas ta rõhutas, et kindlasti ei saa öelda, kust täpselt on pärit konkreetne ammoniidilaeng.
    Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup rääkis, et ainuke asi, mis lõhkeaine varguste vastu aitab, on karistuste tuntav karmistamine. «Kui vanasti, nõukogude ajal määrati lõhkeaine varastajale väga rängad karistused, kuni 12 aastat vanglat, siis nüüdsel ajal ei ole põhimõtteliselt mingeid karistusi,» ütles Viilup. «Vargaid oleme me vahele võtnud sadu, kuid mingit karistust nad saanud ei ole.»
    Ta rääkis, et Eesti Põlevkivi vallandab ilma igasuguse jututa kohe töölt inimese, ükskõik, mille vargusega ta vahele jääb.
    «See on maksimum, mida ettevõte teha saab,» lausus Viilup.
    Ta selgitas, et lõhkeainet ei saa varastada maa-alustest mitmekordselt valvatavatest lõhkeaineladudest. Ka need inimesed, kes lõhkeainega töötavad, on hästi kontrollitud inimesed. Kuid samal ajal töötab kaevanduses ju teisigi inimesi ja kes varastada tahab, võib seda teha minööri tagant selle töötamise ajal, ilma et too seda teab, rääkis Viilup.
    Kindlasti ei saa tema sõnade kohaselt panna iga minööri juurde valvurit, et see kontrolliks, mida lõhkeainega tehakse. «Seda ei jõuaks keegi kinni maksta ja peale selle, kes ütleb, et valvurit ei saa ära osta,» selgitas Viilup. «Ainuke asi, mis aitab, on karistuste karmistamine,» lisas ta veelkord. Samas avaldas ta veendumust, et vaevalt Eesti Põlevkivist varastatud lõhkeainega mingit äri tehakse või bandiitide jaoks varastatakse. Küsimusele, miks siis üldse lõhkeainet varastatakse, vastas Viilup, et eks inimesed varasta igasuguseid asju. «Metalli varastatakse näiteks sadu kordi rohkem kui lõhkeainet,» märkis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.