• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pangad andsid oktoobris üliodavat valuutalaenu

    Kolme viimase kuuga on valuutalaenude intress langenud Eesti kommertspankades 7,05 protsendipunktini.
    «Ma ei tahaks seda kuidagi uskuda -- see on ikka liialt madal,» ütles Hansapanga intressitoodete ja finantsjuhtimise osakonna spetsialist Ege Metsandi. «Kui me Eesti Pangast küsisime, millest see tingitud on, siis nad vastasid, et mõned pangad on oma klientidele väga odavaid laene andnud.»
    Metsandi sõnul tekib küsimus, mis eesmärgil madalat valuutalaenu on antud, kes on need kliendid ja kust tuleb see odav raha neile pankadele.
    Tegemist peab olema päris suure summaga, mis on lühiajaliselt deponeeritud ja siis otseinvesteeringuna edasi laenatud, lisas Metsandi.
    Eesti kommertspankades hoiustatud tähtajaliste kroonihoiuste kaalutud keskmine intress oli oktoobris 5,89%, tõustes kuu jooksul 1,73 protsendipunkti võrra. Kroonilaenude keskmine intress tõusis samuti -- olles 14,85% ehk 0,43 protsendipunkti rohkem kui septembris.
    Kroonilaenude intressitõus on Ege Metsandi sõnul normaalne nähtus. «Tegemist on talve tulekuga ja on suurenenud laenude võtmine,» selgitas Metsandi. «Pankade laenuportfellid on kõvasti suurenenud ja kui on raha järele nõudlust, siis ka intressid lähevad ülespoole.»
    Kommertspankade üleööturul oli lõppev nädal jälle pingeline. Nädala alguses küll suurenes likviidsus ja rahapakkumine, mille tõttu ka Talibori indeks langes, kuid kolmapäevast taastus suur lühiajalise raha nõudlus.
    «Püsib pingeline olukord, sest pole nii palju raha, kui on nõudlust,» selgitas Metsandi. «Tegemist on kuu lõpuga ja pankadel on vaja täita Eesti Panga kohustuslik reserv.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Linnamäe Postimees Grupp vähendas kahjumit
Margus Linnamäe suurosalusega Postimees Grupp vähendas eelmisel majandusaastal ärikahjumit ning käivet.
Margus Linnamäe suurosalusega Postimees Grupp vähendas eelmisel majandusaastal ärikahjumit ning käivet.
Poliitikud alustasid võitlust elektri hinna alandamise pärast
Keskerakonna ministritel on mitu ideed, kuidas elektri hinnatõusu tarbijatele kompenseerida, kas ja milliseni jõutakse, sõltub eelarveläbirääkimistest. Opositsioonil on aga juba valmis eelnõud.
Keskerakonna ministritel on mitu ideed, kuidas elektri hinnatõusu tarbijatele kompenseerida, kas ja milliseni jõutakse, sõltub eelarveläbirääkimistest. Opositsioonil on aga juba valmis eelnõud.