Kolme viimase kuuga on valuutalaenude intress langenud Eesti kommertspankades 7,05 protsendipunktini.
«Ma ei tahaks seda kuidagi uskuda -- see on ikka liialt madal,» ütles Hansapanga intressitoodete ja finantsjuhtimise osakonna spetsialist Ege Metsandi. «Kui me Eesti Pangast küsisime, millest see tingitud on, siis nad vastasid, et mõned pangad on oma klientidele väga odavaid laene andnud.»
Metsandi sõnul tekib küsimus, mis eesmärgil madalat valuutalaenu on antud, kes on need kliendid ja kust tuleb see odav raha neile pankadele.
Tegemist peab olema päris suure summaga, mis on lühiajaliselt deponeeritud ja siis otseinvesteeringuna edasi laenatud, lisas Metsandi.
Eesti kommertspankades hoiustatud tähtajaliste kroonihoiuste kaalutud keskmine intress oli oktoobris 5,89%, tõustes kuu jooksul 1,73 protsendipunkti võrra. Kroonilaenude keskmine intress tõusis samuti -- olles 14,85% ehk 0,43 protsendipunkti rohkem kui septembris.
Kroonilaenude intressitõus on Ege Metsandi sõnul normaalne nähtus. «Tegemist on talve tulekuga ja on suurenenud laenude võtmine,» selgitas Metsandi. «Pankade laenuportfellid on kõvasti suurenenud ja kui on raha järele nõudlust, siis ka intressid lähevad ülespoole.»
Kommertspankade üleööturul oli lõppev nädal jälle pingeline. Nädala alguses küll suurenes likviidsus ja rahapakkumine, mille tõttu ka Talibori indeks langes, kuid kolmapäevast taastus suur lühiajalise raha nõudlus.
«Püsib pingeline olukord, sest pole nii palju raha, kui on nõudlust,» selgitas Metsandi. «Tegemist on kuu lõpuga ja pankadel on vaja täita Eesti Panga kohustuslik reserv.»