25. november 1996
Jaga lugu:

Rootslased himustavad saatekeskust endale

Rein Ruudi sõnul näitab rootslaste huvi ka Teracomi presidendi Valdemar Perssoni möödunudnädalane kohtumine Tallinnas teede- ja sideministri Kalev Kukega. «Persson kutsus Teracomi poolt ministeeriumi delegatsiooni Rootsi tutvuma nende tegevuse ja võimalustega,» ütles Ruudi.

Ringhäälingu saatekeskuse nõukogu esimehe Edvard Saarma kinnitusel väitis Persson kohtumisel, et Teracom on ühepoolselt valinud Balti riigid oma eriliseks huviobjektiks.

Eesti lähinaabrite Soome ja Rootsi eelistena saatekeskuse erastamisel nimetas Rein Ruudi Eestiga võrreldavaid klimaatilisi tingimusi ning saatjatega kaetava elanikkonna sarnast paiknemist. «See on oluline mastide jäätumise ja antennide paigutamise koha pealt,» kinnitas ta.

Lisaks Rootsi Teracomile on Ruudi sõnul suuremat huvi Eesti saatekeskuse vastu üles näidanud France Telecomile kuuluv Tele Diffusion de France (TDF), Soome riiklik Yleisradio, Austria riigile kuuluv ORF ja Suurbritannia operaator NTL.

Suvel Eestis käinud TDFi rahvusvahelise arendusosakonna juht Alexandra Ghesquier kinnitas, et TDFi huvi saatekeskuse vastu tuleneb firma soovist arendada oma tegevust Põhja- ja Ida-Euroopas. Ta märkis, et esialgu on TDF saatekeskuse aktsiate ostmise suhtes ettevaatlik.

Telekommunikatsioonifirmasid haldava RE Eesti Telekom peadirektor, ringhäälingu saatekeskuse nõukogu liige Toomas Sõmera on öelnud, et pooldab saatekeskuse aktsiate müümist sama tüüpi operaatorile, mitte mõnele investeerimisfondile. Edvard Saarma sõnul ei ole esialgu plaanis saatekeskuse aktsiaid vabamüügile lasta.

Rein Ruudi ütlusel on saatekeskus juba kaks aastat ostnud Teracom Components AB toodangut. «Selle aja jooksul oleme neilt ostnud koksiaalelemente raadio- ja telesaatjatele umbes 3--4 miljoni krooni eest, see tähendab kokku keskmiselt meie ühe aasta kasumi ulatuses,» ütles Ruudi.

Tema sõnul vajab saatekeskus järgmisel aastal investeeringuid üle 30 miljoni krooni suuruses summas, millest kolmandik tuleks saatekeskuse omavahenditest. «Ülejäänud raha tuleb kas laenata või saada aktsiakapitali laiendamise teel,» lausus Ruudi. Tema kinnitusel peab saatekeskus järgneva kümne aasta jooksul investeerima ainuüksi põhiaparatuuri vähemalt 200 miljonit krooni.

Täna kogunev saatekeskuse nõukogu arutab Edvard Saarma sõnul ettevõtte järgmise aasta eelarvet. «Meil on vaatluse all neli varianti, alates 1,1 mln kroonisest kahjumist ja lõpetades 2,5mln kasumiga,» ütles Saarma. Tema kinnitusel kinnitatakse eelarve tõenäoliselt kahes osas. Esimese poolaasta eelarve osas võiksime juba täna kokkuleppele jõuda, sõnas ta.

Praegu on saatekeskusel põhivara üle saja miljoni krooni eest ning firma aktsiakapitali suurus on 80 miljonit krooni.

Saatekeskuse nõukogus ringhäälingute liitu esindava Ilmar Taska sõnul on saatekeskus atraktiivne ettevõte, millel ei ole võlgu. «Mujal maailmas ei tehta suuri investeeringuid mitte ainult klientidelt saadava raha eest, vaid ka laenudega,» väitis Taska. Praegu maksavad saatekeskuse kulud kinni kasvuraskustes Eesti raadio- ja telejaamad, lisaks teenib keskus igal aastal ka kasumit, märkis Taska.

Tema kinnitusel huvitab välisinvestoreid lisaks firma kasumile ka ettevõtte tulevikuperspektiiv. «Võimalik, et saatekeskuse maste saab edaspidi kasutada ka muude sideteenuste pakkumiseks,» ütles Taska.

Ruudi kinnitusel kantakse saatekeskus äriregistrisse tuleva aasta jaanuaris. «Siis koostame aktsiate müügi memorandumi ning saadame selle neile, kes võiksid aktsiate ostu vastu huvi tunda,» ütles Ruudi. Tema sõnul peaks saatekeskuse välisinvestor leitama järgmise aasta jooksul. Firma aktsiaist jätab Eesti riik omale vähemalt 51%.

205 töötajaga ringhäälingu saatekeskusel on raadio- ja televisiooni saatejaamu kõigis maakondades peale Valgamaa. Firma bilansis on 70 tehnilist hoonet ja kümmekond elamut.

Jaga lugu:
Hetkel kuum