Suhtekorraldajad määratlesid olemust

Me teame oma kogemusest, et kui inimesel on kiire, siis esimene, mille ta unustab, on suhted, ütles eilsel suhtekorraldajate foorumil Tartu ülikooli professor Marju Lauristin.

Suhtekorraldust, mille peamine eesmärk on usalduse loomine, vajab Lauristini sõnul nii kogu Eesti majandus kui poliitika. Me ehitame üles oma majandussüsteemi, uut poliitilist süsteemi väga suure stressiga, ajasurvega, meil on kiire, seepärast pole meil ka aega suhelda, ütles Lauristin.

Põhjamaades on suhtekorraldus ehk PR (ingl public relations) omandanud väga kommertsliku maine, mis pole sobiv traditsiooniliste arusaamadega heast ühiskonnast. Eesti suhtekorraldajate imagot võrdles Lauristin valge paberiga.

PR-tegevus on Eesti äritaevasse ilmunud komeedina, viitas Lauristin asjaolule, et suhtekorraldus oli sellel aastal Tartu ülikoolis kõige populaarsem eriala. Samuti on firmade lõikes just suhtekorraldusfirmade juurdekasv kõige suurem.

«Siit võib järeldada, et Eesti ühiskonnas on seda ala vaja,» märkis Lauristin.

BNSi juhatuse esimehe Allan Martinsoni sõnul on Eesti suhtekorraldajad väheefektiivsed. «Meil on suur saal kus istub 40 reporterit, toa keskel on faks. Minu kabinet on seal kõrval ja kui ma kuulen üle toa naerupahvakat, võin arvata, et saabunud on mõni PR-teade,» rääkis Martinson. Tema sõnul on vaid 50% PR-teadetest kasutamiskõlblikud. Põhjusena nimetas Martinson asjaolu, et mitte kõik suhtekorraldajad ei tea, mida ajakirjandus endast kujutab.

PR-firmade esindajad rõhutasid oma sõnavõttudes, et suhted meediaga on vaid üks osa suhtekorraldusest.

PR-firma Hill & Knowlton Eesti ASi tegevdirektori Peep Mühls märkis oma ettekandes, et pressiteenuse asemel on suhtekorralduse prioriteediks kujunemas turunduskommunikatsioon ning tuleviku valdkonnana nimetas ta ühiskondlik-poliitilist suhtekorraldust. «See on lääne kapitali taotlus adapteerida siinsed protsessid oma mängureeglitega,» lisas Mühls. ÄP