- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,63%7 775
- DOW 300,81%52 099,28
- Nasdaq 2,4%27 159,81
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,63%7 775
- DOW 300,81%52 099,28
- Nasdaq 2,4%27 159,81
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aserbaidzhaan sõlmib naftalepinguid
Kaspia mandrilaval Aserbaidzhaani sektoris paiknevate naftavarude hõlvamise 1,5 miljardi dollari suurusele lepingule kirjutatakse Bakuus alla 14. detsembril ning selle osapooled on Aserbaidzhaani riiklik naftakompanii SOCAR, USA naftakompaniid Amoco ja Unocal, Jaapani Itochu ning Saudi Araabia Delta Nimir.
Amoco osa projektis moodustab 30%, Unocalil 25,5%, Itochul ja Socaril 20% ning Delta Nimiril 4,5%.
Sõlmitav leping on neljas rahvusvaheline naftaleping, mille Aserbaidzhaan on pärast iseseisvumist 1991. a sõlminud.
Äsja parafeeris Aserbaidzhaaniga varem sõlmitud lepingu DuPonti tütarfirma Conoco, kes saab õiguse uute puuraukude rajamiseks ning vanade moderniseerimiseks Güneshli leiukohas, mis praegu annab kolm neljandikku Aserbaidzhaani naftatoodangust.
Järgmise aasta teisel poolel peaks naftaammutustöid Aserbaidzhaanis alustama rahvusvaheline naftakompanii AIOC, mis koondab kaheksa miljardi dollari suuruse tehingu raames 13 naftakompaniid.
Aserbaidzhaani allikate teatel on detsembris sõlmitava tehingu vastu huvi tundnud ka Venemaa naftakompanii Lukoil, kuid seni pole sellekohast kokkulepet veel saavutatud. Venemaa ja Aserbaidzhaani vahel püsivad endiselt vastuolud Kaspia naftavarude jaotamise küsimuses, kuna Venemaa arvates ei tuleks Kaspia merd jaotada mitte sektoriteks, vaid loodusvarad tuleks jagada võrdselt.
Kuna Venemaa ja Aserbaidzhaan konkureerivad Kaspia meres leiduva nafta pärast, siis jälgib Moskva hoolega Aserbaidzhaani tegevust ja kavatseb vajaduse korral teda poliitiliselt mõjutada. REUTER-ETA
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele