• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Protsendi arvutamine veoki liisimisel\

    Kliendid küsivad kõige sagedamini: «Mis on protsent?» Samas on sellele kõige raskem vastata. Tundub esialgu lihtne -- protsent on sajandik osa. Raskused tekivad, kui uurida, millest protsent on arvestatud. Küsimusele saab vastata näite abil. Et vältida laskumist keerukatesse matemaatilistesse valemitesse, on alljärgnevalt kasutatud Microsoft Exceli tabelarvutusprogrammis olevaid funkt-sioone.
    Uurime lähemalt kahte hüpoteetilist liisinglepingut
    Veoauto Scania liisitakse järgmiste tingimustega:
    - auto hind 1 000 000 krooni
    - avansiline makse 20% vara hinnast
    - lepingu pikkus 3 aastat
    - lepingutasu 1% vara hinnast
    - liisingu intress 12%
    - kvartaalne liisingumakse 80 369,67 krooni
    - Avansiline makse ja lepingutasu tasutakse lepingu sõlmimisel. Esimene liisingumakse on kolm kuud pärast lepingu sõlmimist. Auto tarnitakse samuti kolm kuud pärast lepingu sõlmimist.
    Veoauto Scania liisitakse järgmiste tingimustega:
    - auto hind 1 000 000 krooni
    - avansiline makse 20% vara hinnast
    - lepingu pikkus 3 aastat
    - lepingutasu 1% finantseeritavast summast
    - liisingu intress 12%
    - kvartaalne liisingumakse 80 369,67 krooni
    - Üks neljandik avansilisest maksest ja lepingutasu tasutakse lepingu sõlmimisel. Ülejäänud osa avansilisest maksest tasutakse auto tarnimisel kolm kuud pärast lepingu sõlmimist. Esimene liisingumakse on 3 kuud pärast auto tarnimist.
    Kahest lepingust tulenevad raha liikumised on toodud artikli lõpus olevas tabelis.
    Exceli tabelisse kantakse raha liikumine järgmiselt:
    Otsitava protsendi leidmiseks kasutame Excelis IRR-funktsiooni. Selleks trükime esimese tabeli ruutu B15 valemi =IRR(B2:B14) ja teise tabeli ruutu B16 valemi =IRR(B2:B15). Tulemuseks saame tegeliku tehingu intressi kvartalis. Et saada intressi aastas, tuleb valemid korrutada kvartalite arvuga aastas.
    Seega saame esimese lepingu aastaintressiks 16,32% ja teise lepingu puhul 12,83%.
    Esmapilgul sarnaste lepingute vahel on tegeliku intressi erinevus üle 3%. Erinevuste olulisem põhjus on, et esimese lepingu puhul maksis rentnik kohe kogu avansilise makse (andes oma raha rendile andja kasutusse). Samas hakati kohe arvestama ka lepingumakseid ja intressi (nagu oleks rentnik juba vara kasutanud). Teine põhjus on lepingutasu rahalise väärtuse erinevus. Sellest tulenevalt valiksin ise teise lepingu.
    Lõppkokkuvõttes ei ole eesmärk väita, et kirjeldatud protsent on kõige õigem näitaja. Pigem soovitan protsendi asemel tutvuda liisingu tingimustega, teha endale selgeks maksete toimumise ajad ja maksete suurused, seejärel pakutavat võrrelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Tallinna börs jätkas taastumist
Esmaspäeval suure languse läbi teinud Tallinna börs jätkas täna taastumist, kui indeks tõusis 1,89%.
Esmaspäeval suure languse läbi teinud Tallinna börs jätkas täna taastumist, kui indeks tõusis 1,89%.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.