Tulge ja õpetage meid elama

Ukraina parlamendis esindatud ainsa paremerakonna, rahvarinde juht Vjatsheslav Tshernov nimetab ettevõtluse arengu kiirendamise vahenditena maksude vähendamist, välisinvestorite ligimeelitamist ja erastamise kiirendamist.

«Meie tragöödia on parlamentaarne soo,» kirjeldab Tshernov olukorda Ukraina ülemnõukogus, mille 425 liikmest on ainult sada parteilased. «Seda sood on võimalik ükskõik kuhu kallutada, seega on meie parlament absoluutselt ettearvamatu,» märgib ta.

Ukrainat nimetati veel hiljuti geograafiaõpikutes Nõukogude Liidu viljaaidaks. Koolipõlves õpitust meenub, et Ukraina maapõues on tohutud söe- ja metallivarud ning selles riigis asuvad suured tööstuskeskused Donetsk ja Dnepropetrovsk. Ukrainas elab 52 miljonit inimest.

Lääne ettevõtjad on pidanud Ukrainast enamasti nõutult tagasi pöörduma. Telejaama Nova Mova ajakirjanik Vladimir Skatshko räägib mitmest juhtumist, kui lääne ärimehed olid riigiametnikele maksnud ära kõik vajalikud altkäemaksud, ent jäid sellele vaatamata taotletust ilma. Hotellis Rus peatunud ühe Ameerika ärimehe sõnul on välismaalastel raske harjuda ohtra viinavõtmisega, mis saadab kõigi äritehingute sõlmimist.

Kiievis asuva Eesti saatkonna majandusesindaja Lembit Luht ütleb, et Ukraina turg on oma suuruse tõttu Eesti ettevõtjatele väga perspektiivne. Tema sõnul tunnevad eestlased hästi Ukraina olusid, ukrainlased omakorda mäletavad Eesti tooteid.

Luhti sõnul on Eesti-Ukraina kaubandustegevus eriti hoogustunud pärast vabakaubanduslepingu kehtestamist sellel kevadel. «Praegu on siin kasulik tegeleda vahendustegevusega ja sellega eestlased juba tegelevadki,» märgib Luht.

ASi Silves Enterprise omanik Tiiu Silves väidab, et temal on ukrainlastega vahendustegevuse osas head kogemused. «Nendega tuleb olla väga ettevaatlik,» lisab ta, «teate, tõmbab juudilgi naha üle kõrvade.»

«Alles mul käis siin üks, küsis 3000 dollarit Kiievi--Tallinna sõidu eest,» räägib Silves. «Ise veel suure tehase direktor.»

«Ukraina vasakpoolsed Balti riike ei armasta,» kinnitab Vjatsheslav Tshernov. Tema sõnul on kommunistide võimuloleku ajal suurenenud maksud sellise määrani, et suur osa ettevõtjaid hiilib neist kõrvale. «Üle poole majandusest moodustab varimajandus, mille vastu ei saa võidelda,» väidab Tshernov. «Kui seda tehtaks, variseks olemasolev tootmine kokku ja inimesed kaotaksid töö.»

Ukrainlaste sotsiaalne olukord on juba praegu hull. Kuigi ametlik statistika räägib 1--2protsendilisest tööpuudusest, peavad kohalikud ajakirjanikud õigeks 60--70 protsenti. Tööpuuduse on põhjustanud suurte sõjatehaste sulgemine ja välisinvesteeringute vähesus.

Ukraina ülemnõukogu spiiker, sotsialist Aleksandr Moroz peab valitsuse üheks olulisemaks ülesandeks tööpuuduse kasvu pidurdamist toetuse abil kohalikele ettevõtjatele. Selle eesmärgi saavutamiseks peab ta õigeks imporditollide tõstmist ja ettevõtete maksukoormuse vähendamist.

Ukraina peaminister Pavel Lazarenko on ühes sealses tõuaretusjaamas esinedes öelnud ajakirjanikele, et imporditollid tõusevad enamike toidukaupade puhul üle 50 protsendi. Ettevõtete maksukoormust on valitsus nõus vähendama poole võrra, praeguselt keskmiselt 80 protsendilt 40-le.

«Peame õppima radiatsiooni käes elama, kuna uraani ja plutooniumi isotoobid kiirgavad veel järgmised 100 000 aastat,» vastab looduskaitse ja tuumaohutuse minister Juri Kostenko küsimusele Tshernobõli tuumaelektrijaama tuleviku kohta.

Pripjati jõgi voolab Tshernobõlist mööda otse Dneprisse, mille vett tarbib suurem osa Ukraina elanikkonnast. 95 protsenti radioaktiivsest doosist saadakse vee kaudu, kinnitab minister.

Kostenko, ainuke minister paremerakondade hulgast, tõdeb, et Tshernobõli jaama pole praegu võimalik peatada, kuna see kahjustaks majandust. Ta nimetab summasid alates 300 miljardist USA dollarist, mis kulub tuumaelektrijaama sulgemiseks ja keskkonna saastatuse vähendamiseks.

Kostenko sõnul pole välja arvutatud, kui palju ohvreid Tshernobõli tuumakatastroof endaga kaasa tõi. Ametlikult suri 300 elektrijaama töötajat, ajakirjanduses on mainitud ka numbrit 300 000.

Demokraatliku initsiatiivi uurimiskeskuse töötaja Olga Bondartshuki sõnul ei saa täpset ohvrite arvu keegi kunagi teada, kuna pärast tuumaõnnetust ei pandud ohvritele õiget diagnoosi.

Läänelike elumõnude nautijad on Ukrainas enamasti noored ja edukad inimesed, kelle sissetulek on keskmisest kümme korda suurem. Nendele on avatud luksuslikud ööklubid, mis nii mängitava muusika, hinna kui kvaliteedi poolest on võrreldavad Tallinna ööklubidega.

Paljud noored on sunnitud otsima hästitasuvat tööd prostituudina. Hotellis Rus peatunud Eesti ajakirjanikele pakuti samasugust teenust kui Hamburgis Reeperbahnil ja kümme korda kõrgema hinna eest kui Eestis. Hotelli ainsa baari külastajatest moodustasid enamiku prostituudid, kes klientide eest võideldes üksteist avalikult kingakontsadega togisid.

«Meie organiseerume ümber viinapudeli majade trepikodades,» iseloomustab noorte tegevusetust irooniliselt üks rahvarinde staabi töötaja.

Vaatamata varakapitalistlikele hädadele ei usu Vjatsheslav Tshernov, et ukrainlased Venemaa rüppe tagasi pöörduvad. «Nii nagu valgevenelased meie küll Venemaaga liituda ei taha,» lausub Tshernov. «Ukrainlased ei oska endale teist alternatiivi leida,» kinnitab rahvarinde juht.