Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulge ja õpetage meid elama

    Ukraina parlamendis esindatud ainsa paremerakonna, rahvarinde juht Vjatsheslav Tshernov nimetab ettevõtluse arengu kiirendamise vahenditena maksude vähendamist, välisinvestorite ligimeelitamist ja erastamise kiirendamist.
    «Meie tragöödia on parlamentaarne soo,» kirjeldab Tshernov olukorda Ukraina ülemnõukogus, mille 425 liikmest on ainult sada parteilased. «Seda sood on võimalik ükskõik kuhu kallutada, seega on meie parlament absoluutselt ettearvamatu,» märgib ta.
    Ukrainat nimetati veel hiljuti geograafiaõpikutes Nõukogude Liidu viljaaidaks. Koolipõlves õpitust meenub, et Ukraina maapõues on tohutud söe- ja metallivarud ning selles riigis asuvad suured tööstuskeskused Donetsk ja Dnepropetrovsk. Ukrainas elab 52 miljonit inimest.
    Lääne ettevõtjad on pidanud Ukrainast enamasti nõutult tagasi pöörduma. Telejaama Nova Mova ajakirjanik Vladimir Skatshko räägib mitmest juhtumist, kui lääne ärimehed olid riigiametnikele maksnud ära kõik vajalikud altkäemaksud, ent jäid sellele vaatamata taotletust ilma. Hotellis Rus peatunud ühe Ameerika ärimehe sõnul on välismaalastel raske harjuda ohtra viinavõtmisega, mis saadab kõigi äritehingute sõlmimist.
    Kiievis asuva Eesti saatkonna majandusesindaja Lembit Luht ütleb, et Ukraina turg on oma suuruse tõttu Eesti ettevõtjatele väga perspektiivne. Tema sõnul tunnevad eestlased hästi Ukraina olusid, ukrainlased omakorda mäletavad Eesti tooteid.
    Luhti sõnul on Eesti-Ukraina kaubandustegevus eriti hoogustunud pärast vabakaubanduslepingu kehtestamist sellel kevadel. «Praegu on siin kasulik tegeleda vahendustegevusega ja sellega eestlased juba tegelevadki,» märgib Luht.
    ASi Silves Enterprise omanik Tiiu Silves väidab, et temal on ukrainlastega vahendustegevuse osas head kogemused. «Nendega tuleb olla väga ettevaatlik,» lisab ta, «teate, tõmbab juudilgi naha üle kõrvade.»
    «Alles mul käis siin üks, küsis 3000 dollarit Kiievi--Tallinna sõidu eest,» räägib Silves. «Ise veel suure tehase direktor.»
    «Ukraina vasakpoolsed Balti riike ei armasta,» kinnitab Vjatsheslav Tshernov. Tema sõnul on kommunistide võimuloleku ajal suurenenud maksud sellise määrani, et suur osa ettevõtjaid hiilib neist kõrvale. «Üle poole majandusest moodustab varimajandus, mille vastu ei saa võidelda,» väidab Tshernov. «Kui seda tehtaks, variseks olemasolev tootmine kokku ja inimesed kaotaksid töö.»
    Ukrainlaste sotsiaalne olukord on juba praegu hull. Kuigi ametlik statistika räägib 1--2protsendilisest tööpuudusest, peavad kohalikud ajakirjanikud õigeks 60--70 protsenti. Tööpuuduse on põhjustanud suurte sõjatehaste sulgemine ja välisinvesteeringute vähesus.
    Ukraina ülemnõukogu spiiker, sotsialist Aleksandr Moroz peab valitsuse üheks olulisemaks ülesandeks tööpuuduse kasvu pidurdamist toetuse abil kohalikele ettevõtjatele. Selle eesmärgi saavutamiseks peab ta õigeks imporditollide tõstmist ja ettevõtete maksukoormuse vähendamist.
    Ukraina peaminister Pavel Lazarenko on ühes sealses tõuaretusjaamas esinedes öelnud ajakirjanikele, et imporditollid tõusevad enamike toidukaupade puhul üle 50 protsendi. Ettevõtete maksukoormust on valitsus nõus vähendama poole võrra, praeguselt keskmiselt 80 protsendilt 40-le.
    «Peame õppima radiatsiooni käes elama, kuna uraani ja plutooniumi isotoobid kiirgavad veel järgmised 100 000 aastat,» vastab looduskaitse ja tuumaohutuse minister Juri Kostenko küsimusele Tshernobõli tuumaelektrijaama tuleviku kohta.
    Pripjati jõgi voolab Tshernobõlist mööda otse Dneprisse, mille vett tarbib suurem osa Ukraina elanikkonnast. 95 protsenti radioaktiivsest doosist saadakse vee kaudu, kinnitab minister.
    Kostenko, ainuke minister paremerakondade hulgast, tõdeb, et Tshernobõli jaama pole praegu võimalik peatada, kuna see kahjustaks majandust. Ta nimetab summasid alates 300 miljardist USA dollarist, mis kulub tuumaelektrijaama sulgemiseks ja keskkonna saastatuse vähendamiseks.
    Kostenko sõnul pole välja arvutatud, kui palju ohvreid Tshernobõli tuumakatastroof endaga kaasa tõi. Ametlikult suri 300 elektrijaama töötajat, ajakirjanduses on mainitud ka numbrit 300 000.
    Demokraatliku initsiatiivi uurimiskeskuse töötaja Olga Bondartshuki sõnul ei saa täpset ohvrite arvu keegi kunagi teada, kuna pärast tuumaõnnetust ei pandud ohvritele õiget diagnoosi.
    Läänelike elumõnude nautijad on Ukrainas enamasti noored ja edukad inimesed, kelle sissetulek on keskmisest kümme korda suurem. Nendele on avatud luksuslikud ööklubid, mis nii mängitava muusika, hinna kui kvaliteedi poolest on võrreldavad Tallinna ööklubidega.
    Paljud noored on sunnitud otsima hästitasuvat tööd prostituudina. Hotellis Rus peatunud Eesti ajakirjanikele pakuti samasugust teenust kui Hamburgis Reeperbahnil ja kümme korda kõrgema hinna eest kui Eestis. Hotelli ainsa baari külastajatest moodustasid enamiku prostituudid, kes klientide eest võideldes üksteist avalikult kingakontsadega togisid.
    «Meie organiseerume ümber viinapudeli majade trepikodades,» iseloomustab noorte tegevusetust irooniliselt üks rahvarinde staabi töötaja.
    Vaatamata varakapitalistlikele hädadele ei usu Vjatsheslav Tshernov, et ukrainlased Venemaa rüppe tagasi pöörduvad. «Nii nagu valgevenelased meie küll Venemaaga liituda ei taha,» lausub Tshernov. «Ukrainlased ei oska endale teist alternatiivi leida,» kinnitab rahvarinde juht.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Wall Streeti kuumimad jutud: pessimistist optimistiks aktsiaturul
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Büroopindade turul käib võitlus iga kliendi pärast
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.