1997. a tarbijahinnaindeksi prognoos

Varjatud sektori hinnaindeksid on prognoositud administratiivselt reguleeritud ja mittereguleeritud hindade kokkukaalutud summana. Siinjuures leiti mittereguleeritud varjatud sektori hindade dünaamika trendina.

Administratiivselt reguleeritud varjatud sektori hindade prognoosimisel võeti arvesse, et jaanuaris-veebruaris võib kallineda Tallinnas elanikele müüdav soojusenergia 11,4%. Juriidilistele isikutele prognoositakse soojusenergia hinnalangust. Veebruaris tõusevad Tallinnas vee ja kanalisatsiooni hinnad 39%, teistes linnades prognoositi analoogset hinnatõusu juba jaanuaris. Juunis võib tõusta elektrienergia hind 10--20% ja juulis võib elanikele müüdava soojusenergia hinnale lisanduda käibemaks 18%. Tallinna hinna- ja konkurentsiameti spetsialistid arvavad siiski, et seda ebapopulaarset otsust lükatakse järjekordselt edasi (kuna eelarves pole ette nähtud vahendeid eluasemetoetuste tõusu kompenseerimiseks).

Üüritariifide ja ühiskondliku transpordi piletite suurt hinnatõusu esialgu ei prognoosita. Üüritariifide tõusu kompenseerimiseks eluasemetoetuste kaudu pole vajalikku raha ette nähtud. Ühiskondliku transpordi piletite hind sõltub dotatsiooni suurusest riigieelarves, mis pole veel vastu võetud.

Esitatud prognoosi kohaselt võiks 1997. aastal oodata pisut väiksemat tarbijahindade kasvu, kui oli rahandusministeeriumi poolt 1997. aasta eelarve koostamisel prognoositud tase (aasta keskmisena 17,5%, 1997. aasta detsember 1996. aasta detsembri suhtes 15,2%). Ka rahvusvahelise valuutafondi suvised prognoosid nägid ette Eestile 1997. aastaks suuremat tarbijahinna kasvu -- aasta keskmisena 21% ning 1997. aasta jooksul 19 protsenti. Inflatsiooniootuste alanemine varasemate prognoosidega võrreldes tuleneb tarbijahindade mõõdukast tõusust 1996. aasta sügiskuudel.

Kuigi hüpoteesina on võimalik, et tarbijahinnaindeks jääb järgmisel aastal alla 13 protsendi, on sellise arengu realiseerumine suhteliselt ebatõenäoline.

Aeglasema inflatsioonitempo korral tekiks raskusi eelarvetulude laekumisel. Ka investoritele, kes rajasid oma projektid hindade kiiremale kasvule, võib ootuspärasest aeglasem inflatsioonitempo põhjustada raskusi laenude tagasimaksmisel.

Eelarve vaeglaekumiste kompenseerimiseks võidakse tõsta mõnda aktsiisi kavandatust varem või pisut enam ning see toob endaga kaasa tarbijahindade kasvu. Samuti võidakse tõsta mõnda reguleeritud hinda kavandatust enam või liberaliseerida hinnakujundust, kaotades osa administratiivseid piiranguid.

Seega on valitsusel oodatust madalamaks kujuneva inflatsiooni korral võimalik astuda pikem samm lähenemaks maailmaturu hindade tasemele ja proportsioonidele.

Inflatsiooni tegelik tempo sõltub teataval määral poliitilisest tahtest hindade kasvu vaos hoida.