Õlleaktsiis avab tee kaitsetollidele

Saku Originaali hind on kaupluses üheksa krooni ringis, odavaim sama klassi importõlu Koff III maksab ligi kümme krooni. «Hinnavahe on kümme protsenti, mis on täiesti piisav selleks, et sama kvaliteedi juures palju paremini müüa,» rääkis Tamm. «Kui hinnavahe tahetakse suuremaks käristada, tekib kahtlus, et kohalikul tootjal on endal pisike kompleks oma toote kvaliteedi suhtes.»

Teine võimalus on, et kohalikel tootjatel on loomulik soov oma kasumit suurendada, lausus Tamm. Alkoholiaktsiisi muudatuste jõustudes tõuseks Koff III hind kümnelt kroonilt kaheteistkümnele ja Saku saaks tõsta Originaali hinda üheksalt kroonilt üheteistkümnele.

Erinevus on see, et Koffi hinnatõusu tingib aktsiisimäär, Saku õlletehase puhul on soov oma kasumit suurendada, ütles Tamm. Ta lisas, et riigikogu menetluses on ka pakendiaktsiisi seadus, mis soosib samuti kohalikku tootjat.

Eelnõu algatajad Isamaaliidust ja paremerakonnast viitasid, et tulevikus, kui Saku ja teised Eesti õlletehased vallutavad lääne turu, kasvab ka nende tootmismaht üle saja miljoni liitri aastas, misjärel maksustatakse ka kohalik tootja kõrgeima aktsiisimääraga. See tähendab, et lisaks siseturul müüdavale 26 miljonile liitrile õllele peaks Saku õlletehas eksportima 74 miljonit liitrit õlut aastas.

Õlletootmine on spetsiifiline tootmisharu, kuna põhiliselt tarbivad inimesed kohalikku õlut, importõlle osakaal jääb kümne protsendi piiresse, lausus Randar Tamm. Põhjamaades on importõlle osakaal veelgi väiksem, 5--6 protsenti, lisas ta.

On vaid üksikud õlletootjad, Heineken ja Guinness, kelle eksport on suurem kui läbimüük kohalikul turul, teadis Tamm. Nad ei ole loodud selleks, et müüksid hästi palju välismaal, algul on nad teeninud koduturul piisavalt suuri kasumeid laienemiseks, selgitas ta. «Eesti turg ei ole nii suur, et vajalikku kasumit võimaldada,» väitis Tamm.

Läänes pole suutnud läbi lüüa ka Saku õlletehase omanikfirmad Hartwall ja Pripps, lausus Tamm. Nende kahe firma eksport moodustab kogutoodangust umbes viiendiku ning jääb enam-vähem samasse suurusjärku Saku õlletehase toodanguga, lisas ta.

«Ma ei näe võimalust, et aktsiisitõusu põhjendada sooviga teha Saku õlletehas rahvusvaheliselt suureks,» lausus Tamm. Lähtudes Eesti turu väiksusest, võiks tema hinnangul olla importõlle maksimaalne osakaal Eestis viiendik turust ehk praeguse tarbimistaseme juures kümme miljonit liitrit. Kogu Eesti õlleturu maht on ligi 50 miljonit liitrit.

ASi Saku Õlletehas juhatuse esimees Cardo Remmel teatas, et ei temal ega kellelgi teisel Saku õlletehasest pole Isamaaliidu ja selle esimehe Toivo Jürgensoniga olnud mingit jutuajamist ega kokkulepet alkoholiaktsiisi seaduse muutmise kohta. Samas toetas Saku õlletehas Isamaaliidu ja paremerakondade valimisliitu kohalikel valimistel 100 000 krooniga.

Cardo Remmeli sõnul on ta hoopis rohkem mures kisa pärast, mida on uus eelnõu tekitanud. «See on meile halb, kuna viitab korruptsioonile ja mingitele ettevõtmistele,» lausus ta.

Remmel kinnitas, et ta pole ise alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu näinud, kuid kuuldu ja loetu põhjal on eelnõu sümpaatne, kuna see looks tema väitel paremad konkurentsitingimused. «Kui Sinebrychoff ütleb Soomes, et Eesti on nende koduturg, poleks mul midagi selle vastu, kui võiksime öelda, et Soome on meie koduturg,» lisas Remmel.

Seaduseelnõu kohaselt diferentseeritakse aktsiisimäärad tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist, kui kodumaise ja välismaise õlle aktsiis ühtlustusid. Saku õlletehas maksaks uue eelnõu järgi ühe liitri õlle pealt aktsiisi kaks krooni, samas üle viie korra suurem Sinebychoff Eestis viis krooni liitri pealt.