«Enne konteinerterminaali ja kuivpuisteainete terminaali rahavajaduse ja finantseerimise lõplikku paikapanekut ei saa ma täpselt öelda võlakirjade emissiooni või laenuvõtmise konkreetset suurust,» ütles Tallinna Sadama finantsdirektor Sandor Liive. «Arvan, et üle kahekümne miljoni Saksa marga me 1997. aastal ei vaja.»
Liive sõnul saab odavat välisraha kasutada Hansapanga ja Hoiupanga korraldatud Tallinna Sadama kommertspaberite emissiooni refinantseerimiseks. Praegu on turul saja miljoni krooni väärtuses Tallinna Sadama kommertspabereid intressiga üle kaheksa protsendi, ütles Liive.
Saksa marga baasil oleks välislaenu intress praegu alla viie protsendi, sõnas Liive. Pakkujate seas nimetas ta selliseid investeerimispanku nagu Chase Manhattan, Bankers Trust, Salomon Brothers, Sumitomo, Nomura, Banque Nationale de Paris ja Daiwa.
Liive sõnul tuleb esmalt selgeks rääkida, kuidas saab Tallinna Sadam kasutada Euroopa investeerimispangast (EIB) saada olevat 15 miljonit ECUd (233 miljonit krooni), mis nõuab riigikogu ratifitseerimist. Selle laenu fikseeritud intress oleks Saksa marga baasil veidi üle kuue protsendi, laenu tähtaeg viisteist aastat ja soodusperiood, mil tuleb maksta vaid intresse, kolm aastat.
«Riiki garantiidega mitte koormava raha puhul, mida rahvusvaheline turg pakub, on tähtaeg kolm või maksimaalselt viis aastat,» ütles Liive. «Kui Euroopa investeerimispangaga on selgus majas, korraldame ilmselt konkursi teiste rahapakkujate vahel.»
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Viimased uudised
Istungil konsulteeriti ChatGPTga
USA uus president võiks panna Euroopat pingutama
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele