• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 07.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestilt oodatakse stabiilsust

Vastab Rootsi ekspordinõukogu direktor Toomas Käbin

Kui ma õigesti mäletan, siis oli 1988. aastal kaubavahetus ligi 90 miljonit Eesti krooni.
1996. aastal oli Rootsi eksport Eestisse 2,91 miljardit ja import 3,57 miljardit krooni. Eesti ekspordi Rootsi moodustavad suures osas alltööhanked, õmblustooted, mets ja puidutooted.
Rootsi ekspordib Eestisse palju investeerimiskaupu -- masinaid ja seadmeid, mis ei lähe tarbimiseks, vaid Eesti majanduskasvu tagamiseks.
Klassikalised näited on ABB, AGA, Kunda Nordic Tsement, Saku õlletehas ja Põltsamaa Felix.
Loomulikult müts maha nende ees, aga veelgi enam tahan ma tunnustada Rootsi keskmisi ja väikeettevõtteid, kes on Eestisse investeerinud. Neid on sadu metsa-, puidu-, mööbli- ja õmblustööstuses ning muudel aladel.
Lähtun Eesti välisinvesteeringute agentuuri andmetest. Ümmarguselt on Eestisse investeeritud üks miljard dollarit ehk 13,6 miljardit krooni. Rootsi osa selles on umbes 22 protsenti ehk ligi kolm miljardit krooni.
Eesti paistab selles vallas Balti riikidest endiselt kahtlemata number ühena.
Avatud majandus ja kiiremad reformid kui naabritel. Läti on ka suhteliselt kaugele jõudnud, aga leedulastel on vaja veel väga palju tööd teha oma majandussüsteemi muutmiseks.
International Finance Corporation (IFC), mis kuulub maailmapangale, tegi Eesti majandusministeeriumile ja välisinvesteeringute agentuurile uurimuse otseinvesteeringute kliimast Eestis. Seda tutvustati möödunud nädalal. Uurimuse üldhinnang on, et Eesti on avatud majandusega ja siin tekib investoritel suhteliselt vähe probleeme.
Üks on maaküsimus, teine töö- ja elamislubade saamine ja kolmas kaubandusõigus, mis ei ole Eestis veel Euroopa tasemel.
Kui need suhteliselt väikesed puudused likvideeritakse, oleks Eesti minu arvates üldse üks kõige atraktiivsemaid riike välisinvesteeringute jaoks. Uuringus mainitakse ka Eesti suhteid Venemaaga, aga see ei jää siiski eriti kõlama.
Üks eritegureid oli sügisel ja on ka praegu tolliküsimus. Ma ei hakka pidama poleemikat põllupidajatega, aga kui Eesti kehtestaks ükspuha missugused tollid, peletaks see välisinvestoreid kindlasti eemale.
Tollid ja see, et neid esitatakse taevamannana Eesti põllumehe kaitseks, ei ole minu arvates õige lahendus. See tekitaks Eesti suhtes tõrjehoiaku.
Teravamad probleemid, millega Rootsi ekspordinõukogu poole pöördutakse, on maa omandamise küsimus, mis takistab krediteerimist ja samuti tööloa saamine välismaalastele.
Ettevõtjad tahavad olla ausad ja töötada Eestis tööloaga, selle asemel peavad nad aga kasutama turistiviisat, mis on teada ju ka Eesti ametimeestele. Mõtet ei näe ma ka seadusesättel, et välismaise juriidilise isiku juhatuses peab olema Eesti kodanik.
Eestis tegutsevad Rootsi ettevõtjad on sellest muidugi teadlikud, teised mitte. See oleks ettevõtluskeskkonnale kindlasti soodne.
Kõige olulisem välisinvestorile on siiski kohalike seaduste, reeglite ja nõuete, ühesõnaga majanduskeskkonna stabiilsus. Kas maks on 15 või 20, ei oma niivõrd suurt tähtsust.
Käsitlesime investorite suhtumist maksusoodustustesse ka eelmisel nädalal IFC uurimuse arutelul. Kokkuvõte jutust oli see, et stabiilsus on investorile kõige olulisem tegur.
Muidugi ollakse huvitatud sellest, et maksutingimused oleks võimalikult soodsad, kuid saadakse aru ka sellest, et oma funktsioonide täitmiseks vajab riik raha, mis tuleb maksudest.
Sooviksin, et bürokraatia väheneks, suhtlemine ametkondadega muutuks kergemaks ja ametkonnad käsitleksid samasuguseid küsimusi kõigi jaoks ühtemoodi, mitte suvaliselt.
Poliitikud peaksid tegelema poliitikaga, seadusandlusega, mitte äriga. Seadusandjad peaksid arutama seaduseelnõusid ettevõtjatega, siis juhtuks vähem, et paljud seadused lihtsalt ei tööta.
Me oleme seotud Rootsi saatkonnaga ja see seab meie tegutsemisele teatud piirangud. Eesti valitsuskoridorides me lobby-tööd teinud ei ole. Küll aga teeme seda heameelega ajakirjanduse kaudu. Aitame kaasa ka niisugustele ekspertiisidele, nagu IFC uurimus.
Tihedad sidemed on meil Eesti kaubandus- ja tööstuskojaga, Eesti välisinvesteeringute agentuuriga, Eesti väikeettevõtjate assotsiatsiooniga ja majandusministeeriumiga.
Kui lugesin Äripäevast intervjuud Eesti suurettevõtjate assotsiatsioonist, mõtlesin, et peaks kaaluma ka ühiste huvide kokkupuutepunkte nendega. Hea läbisaamine on meil ka majandusministeeriumiga. Selle aasta algul lõime Rootsi kaubanduskoja Eestis. Märtsi lõpul tutvustame Eesti lihatöösturitele Rootsi lihatööstuse tehnikat.
Jah, küllalt palju, et müüa oma teenuseid. Kaks nädalat tagasi korraldasime Stockholmis seminari ettevõtjatele Peterburi, Eesti, Läti, Leedu ja Poola turgudest. Kohal oli üsna palju firmasid, kelle jaoks need turud on uued. Sellel seminaril jäid kõige soodsama ettevõtluskliimaga riikidena kõlama Eesti ja Poola nimed.
Kui nad töötavad Rootsi, Saksamaa või mõne teise Lääne-Euroopa riigiga, jääb neil puudu oma toodangu turustusoskusest. Julgen väita, et väga suur osa Eesti ekspordist on rajatud mitte niivõrd Eesti firmadele, kui välisfirmadele, kes käivad siin kaupa ostmas.
Eestlased peavad oma oskusi täiendama, sest eksporttoodang on majanduse mootor. Probleem on ka oskustööliste nappus Eestis. Rootsi ettevõtjad tahaks Eesti firmades rohkem näha pikaajalise strateegia olemasolu, orienteerumist investeerimisele, mitte tarbimisele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele