ERA Panga kaardiga ei tule tehinguid kinni maksta iga kuu, miinuses võib konto olla kogu poolaasta, kinnitas Russak.
Kaardi väljastamistasu on 30 krooni, tasuta saavad arvelduslaenu taotlejad, üliõpilased ja palgakontode omanikud. Kuu hooldustasu on kaardil 5 krooni.
Eesti kommertspangad pakuvad sarnaselt teiste Euroopa riikide pankadega intressivabu krediitkaarte, millel on sellevõrra suurem aastamaks. 0,1protsendilist päevaviivist arvestatakse vaid juhul, kui kliendi kontol ei ole kokkulepitud kuupäevaks vajaminevat summat. Enne viivise arvestamist teavitatakse aga klienti.
Enamlevinud krediitkaardid on Eestis Visa Classic ja EuroMaster. Ühispanga esindaja Kalle Vaalma sõnul on kliendil võimalik saada ka American Expressi krediitkaarti. Kuna selle puhul on tasu ja garantii aga tunduvalt suuremad kui teistel krediitkaartidel, on huvi selle vastu tagasihoidlik, märkis Vaalma.
Reeglina saab krediitkaarti taotleda panga kliendiks olev isik, kelle igakuine brutosissetulek on vähemalt 5000 krooni. Eraisikutele võimaldatav krediidilimiit on vahemikus 5000--100 000 krooni. Lisagarantiina võib pank nõuda ka vähemalt poole krediidilimiidini ulatuvat hoiust.
Hansapangast väljastatva EuroMasteri kaardi krediidilimiit on tavaliselt iga kuu pangakontole laekuv summa, kuid lisasissetulekute korral on pangakaartide direktori Tarmo Uba kinnitusel võimalik kokku leppida ka teistsuguses krediidilimiidis.
Praeguseks on Eesti pangad väljastanud kokku umbes 450 000 sularahakaarti, sellest umbes 15 000 krediitkaarti. Eesti kaarditurul enamlevinud deebetkaardiga ei saa ületada pangakontol olevat summat.
Krediitkaardiga seevastu on võimalik kas võtta terminaalist sularaha välja või teha kauplustes makseid suurema summa eest, kui on parasjagu kaardiomaniku kontol.