7. aprill 1997
Jaga lugu:

Lennujaam laguneb

Eesti Lennujaamade direktor Tõnu Mardo ei mõista inimesi, kes avaldavad pahameelt selle üle, et firma võtab pidevalt laenu, aga Tallinna lennujaamas midagi ei muutu. Ta ütleb, et summad, mis riik on ettevõttele eraldanud, on läinud Eesti Lennujaamade halduses olevate Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimiseks.

Tallinna lennujaama ehitustööde teostaja leidmiseks kavatseb Eesti Lennujaamad septembris välja kuulutada rahvusvahelise vähempakkumiskonkursi, teatab Mardo. Tööde kestvuseks on planeeritud kaks aastat.

Ehitustööde esialgseks maksumuseks on arvestatud 220 miljonit krooni. Millise pangaga laenulepingu osas kokkuleppele jõutakse, pole veel selge, kinnitab Mardo.

Reisiterminaali rekonstrueerimine on üle aasta veninud. Eelmisel aastal valmima pidanud Prantsusmaa konsultatsioonifirma Sofréavia projekti sai Eesti Lennujaamad kätte alles mõni aeg tagasi. Tallinna lennujaama turundusdirektor Priit Jõerüüt ütleb, et ehitusprojekti valmimine venis, kuna projektis tuli teha rida muudatusi.

Tõnu Mardo lisab, et terminaali tuli projekteerida ka varjend.

Prantslased küsisid projekti koostamise eest 10 miljonit krooni, millest Prantsuse riik kattis 8,5 miljonit ja Eesti Lennujaamad omavahenditest 1,5 miljonit krooni.

Tallinna lennujaam on praegu võtnud laenu 147 miljoni krooni eest. Lõviosa sellest moodustab 15 aastaks Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt laenatud 128,3 miljonit krooni lennuraja rekonstrueerimiseks. Sellest laenust on seni tagasi makstud vaid intresse. Eesti Lennujaamade halduskogu liige Agate Dalton rahandusministeeriumist lausub, et esimene laenu põhisumma tagasimakse peab toimuma 20. maiks.

Kui ettevõte võtab veel 229,5 miljonit krooni Tallinna reisiterminaali rekonstrueerimiseks, ulatub Eesti Lennujaamade laenukoormus 376,5 miljoni kroonini. Priit Lõuk teede- ja sideministeeriumi lennundusosakonnast ütleb, et kuigi ta pole kursis laenuprojekti detailidega, on vähetõenäoline, et pangad annaksid laenu halvasti töötavale äriprojektile.

Lõugi sõnul suudab Tallinna lennujaam võetud laenud kindlasti tagasi maksta, arvestades lennufirmade makstavaid tasusid ja reisijate arvu kasvu.

70 protsenti Tallinna lennujaama tulust tuleb lennundustegevusest, räägib Priit Jõerüüt. Lennundustulu alla käivad põhiliselt lennukite maandumistasud, reisija- ja parkimistasud. Maandumistasu on rahvusvaheliste lendude puhul 156 krooni lubatud stardimassi iga tonni kohta.

Reisijatasu on iga reisija kohta rahvusvahelistel lendudel 132 krooni. Eelmisel aastal läbis Tallinna lennujaama 431 212 reisijat.

Lennujaama mittelennundustulud tulevad Tõnu Mardo sõnul rendituludest, kontsessioonitulust, teenindustuludest ja teenuste vahendamisest.

Näiteks lennujaama kauplused maksavad renti kahe tariifi alusel. Avatud tsoonis paiknevad kauplused maksavad iga ruutmeetri eest kuus 250 krooni üüri. Kinnises tsoonis ehk teisel pool Eesti piiri asuvad kauplused maksavad renti teatud protsendi oma käibest. Ka lennufirmad maksavad ruumide kasutamise eest renti.

Tõnu Mardo räägib, et tavaliselt peaksid mittelennundustulud olema märkimisväärselt suuremad kui lennundustulud, sest see tagab pideva rahavoo.

Tallinna lennujaamas peaks tulude jagunemine olema vastupidine praegusele, leiab ta.

1992. aastal töötas Tallinna lennujaamas 577 töötajat. Tõnu Mardo sõnul jääb jaanipäevaks tööle 368 inimest. Ta lisab, et lähikuudel koondatakse kindlasti 30 lennujaama töötajat.

Jaga lugu:
Hetkel kuum