Eesti Autokaubandus jäi riigikontrollile vahele

Seadus välislaenude võtmisest ja laenulepingutele riigi garantii andmisest näeb ette, et järelevalvet maksete ja laenu põhisumma intresside tasumise üle teostab rahandusministeerium. Ministeerium pidi 1993. aastal esitama valitsusele juhendi välisabi ja välislaenude jaotamise sihipärase kasutamise ja tagastamise korra kohta. «Sellist juhendit vähemasti riigikontroll näinud ei ole,» väitis Randma.

1994. aastal saabunud tagavaraosi oli RASil Eesti Autokaubandus käesoleva aasta alguseks realiseerimata 12 miljoni krooni eest ehk 46 protsenti kogu hangitud kaubast. Firma kaubavarud ületasid neli korda ettevõtte käibe, vara kogusumma oli sama suur kui välislaen.

«Ega pankrotist tule ka midagi muud, kui riik peab võla ise kinni maksma,» sõnas Randma. Eesti Autokaubanduse eelmise aasta auditeerimata kahjum oli 427 000 krooni, samal aastal varastati firma ladudest Hiiul 1,2 miljoni krooni eest autokumme.

Üksteist Eesti Autokaubandusele kuuluvat sõiduautot on antud rendile innovatsiooni riigiettevõtete ümberstruktureerimise osafondile. See fond täidab majandusministeeriumi ülesandeid, ütles Randma. Fond oli autode eest eelmise aasta lõpuks Eesti Autokaubandusele võlgu ligi miljon krooni.

Eesti Autokaubanduse direktor Harri Liiv kinnitas eile, et selle kuu alguseks on firmal järel vaid kolm sõiduautot, ülejäänud on pandud müüki oksjonitel.

Liiv ütles, et Eesti Autokaubandus ei tegutse mitte ainult majandusministeeriumi, vaid kõigi ministeeriumite heaks.

Liiv on riigikontrolli peakontrolöriga nõus, et riigifirma peab võetud laenu tagasi maksma. Firma suurt kaubavaru põhjendas ta sellega, et nende müüdaval kaubal on madalam hind ja konkurendid ei luba neil dumpinghinnaga seda müüa.