11. mai 1997
Jaga lugu:

Rootsi

Vaatamata asjaolule, et sotsiaalde-mokraadid on Rootsis võimul olnud aastaid, on eraomand domineeriv omandivorm.

Seoses majanduslike raskustega mitmes tööstusharus, nagu metalli- ja laevatööstus, sai Rootsi riigist nende tööstuste omanik. 1992. aastal algatas valitsus erastamise programmi.

Rootsi üks tähtsamaid looodusvarasid on mets. Paberi ja puidutoodete eksport Rootsist mooodustab olulise osa maailma ekspordist.

Teised suuremad tööstusharud on terasetootmine, masinaehitus ja kõrgtehnoloogia, nagu lennukiehitus, telekommunikatsioon ja tuumatehnoloogia.

Välismaalastele ei tehta mingeid piiranguid väärtpaberitesse või kinnisvarasse investeerimisel, v.a. rannikul asuvatesse suvemajadesse.

Välisfirmadel on Rootsis võimalik tegutseda asutades aktsiaseltsi (Aktiebolag) või välismaise äriühingu filiaali. Teisteks võimalikeks äriühingu vormideks on analoogselt Eestiga usaldus- ja täisühingud ja ühistud.

Aktsiaselts, mis on Rootsis ainus piiratud vastutusega äriühing, on kõige levinumaks äriühenduse vormiks. Selle aktsiakapitali miinimummäär on 100 000 Rootsi krooni.

Aktsionäre võib olla ka üks. Kõik aktsiad peavad olema nimelised. Esitajaaktsiad ei ole lubatud.

Juhatuse liikmetest peavad vähemalt pooled olema ühe Euroopa Liidu maa residendid. Väljaspoolt Euroopa Liitu pärit isikud vajavad juhatuse liikmeks saamiseks luba.

Kui seltsi aktsiakapital on alla 1 miljoni Rootsi krooni, piisab ühest juhatuse liikmest, juhatajast, ja ühest asetäitjast.

Suurema aktsiakapitali puhul on nõutav vähemalt kolmeliikmeline juhatus, kes määrab peadirektori, kes peab olema ELi resident.

Välismaa äriühing võib Rootsis asutada ka filiaali. Selle nimetus peab sisaldama välisühingu nime ja sõna filiaal (filial) rootsi keeles.

Filiaali peadirektor peab olema ELi resident. Välisühing peab andma filiaali peadirektorile piiramatud volitused esindada teda filiaali tegevuses Rootsis.

Üsna levinud on alustada tegevust Rootsis filiaali kaudu, mis võimaldab kanda algseid kahjumeid emafirma kuludesse.

Tulumaksuga maksustatakse Roostis tulu, mis kuulub:

1) palga-,

2) kapitali-,

3) äritulu hulka.

Kolmele tululiigile kehtivad erinevad maksustamise põhimõtted.

Üksikisikud maksavad kohalikku tulumaksu ja riiklikku tulumaksu.

Kohaliku tulumaksu määr on keskmiselt 30% (kõigub olenevalt maakonnast 26% kuni 35%).

Riiklikku tulumaksu tuleb tasuda tuludelt, mis ületavad 212 900 Rootsi krooni aastas. Maksusumma on siis 100 Rootsi krooni pluss 25% summast, mis ületab 212 900 Rootsi krooni.

Palgatulu hulka kuuluvad:

- palgad, pensionid ja muud perioodilised rahalised maksed;

- loonustasud -- tasuta sõiduauto kasutamine, tasuta või subsideeritud toitlustamine ja tasuta elamine;

- tööandja poolt hüvitatud lähetuskulud ja päevarahad.

Palgatulust on lubatud teha teatud mahaarvamisi, mis on otseselt seotud tulu tekkimisega, näiteks sõit tööle ja töölt või isikliku sõiduki kasutamine töölähetuses.

Rootsis on maksuvabad mitmed töötaja heaoluga seotud soodustused, näiteks kohvi ja küpsetatud suupisted ning mitmed spordialad.

Üldjuhul maksustatakse kõik selle liigi tulud 30 protsendiga olenemata tulu suurusest.

Kapitalitulu hulka kuuluvad:

- dividendid;

- intressid;

- kasum väärtpaberite, kinnisvara ja muu isikliku vara müügist;

- renditulu korteri ja ühepereelamu rendist, v.a ettevõtluse korral.

Püsiva elamiskoha (maja või korteri) müümisel maksustatakse vaid 50% müügist saadud kasumist. Kasumit on võimalik edasi lükata, ostes ühe aasta jooksul samaväärse kinnisvara. Muu vara müügist saadud kasum kuulub maksustamisele vaid juhul, kui see ületab 50 000 Rootsi krooni.

Reeglina võib kapitalituludest maha arvata kapiatlikahjud vaid 70% ulatuses.

Rootsi residendist selts või filiaal on maksustatav Rootsis kogu oma maailmatulu ulatuses. Residendina käsitletakse isikut, kellel on Rootsis püsiv tegevuskoht. Mitteresidendi puhul maksustatakse ainult Rootsi allikatest saadud tulu. Täis- ja usaldusühingute tulu ei maksustata -- maksumaksjateks on partnerid. Äriühingute tulumaksu määraks on 28 protsenti.

Ühingu majandusaasta peab lõppema 31. detsembril, 30. aprillil või 31. augustil. Erandid on võimalikud seoses välismaise emaettevõtte majandusaastaga.

Füüsilisest isikust ettevõtjate tulu maksustatakse analoogiliselt palgatuluga.

Kulude hulka, mida on lubatud tuludest maha arvata, kuuluvad kõik ettevõtlusega seonduvad kulud, sealhulgas:

- materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum;

- ettevõtlusega seotud intressid;

- autori- ja litsentsitasud;

- maksud;

- uuringute- ja arengukulud;

- eraldised maksuvabadesse reservidesse;

- maksu tasakaalustamise reserv.

Käibevara hinnakatkse FIFO meetodil. Seadmeid on lubatud amortiseerida regresseeruvalt kuni 30% seadmete jääkmaksumusest aastas või lineaarselt kuni 20% soetusmaksumusest aastas. Hooneid amortiseeritakse lineaarselt 2--5% aastas.

Ärikahjumeid on võimalik edasi kanda hilisemate kasumite katteks ilma ajaliste piiranguteta.

Rootsi äriühingud võivad eraldada kuni 25% enne makse arvestatud kasumist maksu tasakaalustamise reservi, mis vähendab tulumaksu määra kohe 28 protsendilt 21 protsendile.

Maksu tasakaalustamise reserv tuleb maksustatavale tulule juurde liita ja maksustada järgneva viie aasta jooksul, kuid 7% tulumaksu edasilükkamise väärtus vähendab tulumaksu sõltuvalt intressimääradest umbes 25 protsendini. Tulude deklareerimine

Nii füüsilised kui juriidilised isikud on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni.

Perekonnaliikmetel tuleb tuludeklaratsioonid esitada eraldi.

Käibemaksuga on maksustatud kaupade ja teenuste müük ja kaupade import.

Registreeritud käibemaksukohustuslased võivad oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata ostmisel maksmisele kuuluva käibemaksu.

Käibemaksu määr on üldjuhul 25% (20% brutohinnast) ja kuulub tasumisele igakuiselt.

Mõningatele kaupadele ja teenustele on maksumäär madalam, näiteks isiklik transport, ajalehed, sport, kultuur, hotelli ja restorani teenused ja toiduained.

Käibemaksuvabad on pangandus ja kindlustus, tervishoid ja ravimid, maa ja väärtpaberid ning haridus (ärikursused on alates 1997. a maksustatavad 25% käibemaksuga).

15 aktsiisimaksust on olulisemad:

- kütuse;

- elektri;

- alkoholi;

- tubaka;

- mootorsõiduki aktsiis.

Tööandjad ja üksikisikutest ettevõtjad on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, mida arvestatakse protsentides töötasufondist.

Sotsiaalmaksu määr on kõikunud, olles 32,86% 1995. aastal, 33,06% 1996. a ja 32,92 % 1997. aastal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum