• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollitariifid sadadele kaupadele

    Reformierakonna esimehe Siim Kallase sõnul on koalitsiooniparteid esitanud väga kaaluka seaduse, mis jätab lahtiseks võtmeküsimuse: milliste kaupade puhul ja milliseid tollimäärasid valitsus tegelikult rakendab.
    Reformierakondlase Uno Mereste sõnul võiks sama hästi võtta vastu tulumaksu seaduse, mis ütleb, et tulumaksu ülemmäär on 50%, kuid kehtima hakkava määra otsustab valitsus. Samuti loetleb seadus ridamisi kaupu, millele kehtestataks 0% tollimäär.
    Maarahva erakonna fraktsiooni liige Jaanus Männik kostis: «Me oleme demokraatlik riik ja peaks oma valitsust usaldama.»
    Valitsusel on suuremad ressursid ühe või teise tollitariifi mõju analüüsimiseks, põhjendas otsustusõiguse andmist valitsusele rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla.
    Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul on praegu tegutsev vähemusvalitsus kitsaste huvigruppide poolt kergesti mõjutatav ning nii võiks ühel hommikul juhtuda, et kehtestatakse 50% tollimaks tubakatoodetele, teisel hommikul otsustakse ümber ja kehtestatakse 25%.
    «Minu ettepanek oleks, et konkreetse maksu kehtestamise õigus jääb ikka riigikogule,» sõnas Jürgenson. «Operatiivseks reageerimiseks kõlvatule tururünnakule on mehhanismid olemas: tolliväärtusseadus ja kvaliteedikontroll.»
    Tollitariifide seaduse lisa, mis lubab kehtestada tolle kohvile, rakettidele, tinale, tsingile, banaanidele, lapsevankritele ja aluspükstele, nimetas Jürgenson anekdootide kogumikuks.
    «Tollide kehtestamine oleks päris valus meie vorstitööstusele ja seakasvatusele, aga kuna on nende valitsus, siis nemad võivad laamendada, kehtestada, mida tahavad,» sõnas rahanduskomisjoni aseesimees Jürgen Ligi.
    Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made tunnistas, et majanduskomisjoni liikmed olid pahviks löödud, kui tollitariifide tabelid nendeni jõudsid. Made sõnul on maailmas tendents tollitariifide vähendamise ja kaotamise suunas.
    Reformierakond tegi eile ettepaneku tollitariifide seaduse esimest lugemist mitte lõpetada ehk menetlusest välja arvata. Kuna riigikogu tööpäev eile lõppes kell 13.00, siis palusid maamehed üheksaminutilist vaheaega ning sellega lükkus otsustamine esmaspäevale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.