Seaduseelnõus on esitatud loetelu 26 riigilõivu alla käivast teenusest, kusjuures 26. punkti nimetus on «muud juhud», andes võimaluse järgnevate seadustega riigilõivu võtmise aluseid täiendada.
Riigilõivu võtavad eelnõu järgi valitsusasutused ja nende hallatavad asutused. Üldkontroll selle üle on antud maksuametile, sätestatud on ka ametnike vastutus seaduse rikkumise eest.
Riigilõivumäärade kohta ütles Mart Opmann, et määrade tõstmist seaduseelnõu ette ei näe. 1998. a on planeeritud 20--30 mln kr eest rohkem riigilõivu laekumist kui tänavu, kuid see ei tulene Opmanni sõnul seadusest.
Eesmärk polnud Opmanni sõnul suurendada riigilõivu, vaid korrastada riigilõivu alaseid täiendusi teistes seadustes ja täiendada vastutuse osa.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.