Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank jäi metsast ilma

    Riigikogu rahanduskomisjon leidis, et kuna praegusajaks on vajadus sellise reservi järele ammendunud, on otstarbekas Eesti ülemnõukogu otsus tühistada. Rahanduskomisjoni istungist võtsid osa ka Eesti Panga ja riigikontrolli esindajad.
    «Metsareserv on tänapäeval mõttetu,» ütles rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. «See reserv pandi suure hirmuga, et kui välisvaluutat ei ole, müüakse mets välisvaluuta eest maha ja saadakse kate. See reserv ei ole isegi Eesti Panga bilansis, ta on neil bilansivälisel kontol ning selle oleks võinud ära võtta juba kaks aastat tagasi.»
    Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Panga nõukogu liige Kalev Kukk nõustus, et Eesti Pangal ei ole metsa vaja. Valitsuses ringleb aga juba pikemat aega hoiuste kindlustamise seaduseelnõu, mis eeldaks ühe võimalusena metsa kasutamist hoiuste kindlustamise fondi reservina, lisas Kukk.
    «Ainus idee oli lülitada mets hoiusekindlustuse tagatiseks,» lausus Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus. «Siis tuleb hakata vaatama, missugused on alternatiivsed variandid, et fond saaks tegutseda. Tuleb leida mingid võimalused riigigarantii lülitamiseks sellesse skeemi.»
    Rahandusminister Mart Opmann kinnitas, et riigikogusse on jõudmas hoiuste tagamise seaduse eelnõu, kus kattevarana on ette nähtud Eesti Panga bilansivälisel kontol olev täiendav Eesti krooni kattevara ehk mets. See on Eesti Panga ettepanek, mida rahandusministeerium toetas, lausus ta.
    Põllumeeste ettepanekul võeti mets krooni kattevarast välja, ütles Opmann. «Täna hommikul oli sellest ka juttu ja nad ütlesid, et kui seaduseandja peab vajalikuks, võib ta alati metsa valuutareservi taas sisse lülitada,» rääkis rahandusminister eile. «Elu näitab, et need protsessid ei käi üksüheselt,» lisas ta.
    Kui rahandusministeerium esitab hoiuste tagamise seaduse eelnõu, tuleb selles ära näidata ka likviidne kattevara, mille alusel võib riik vajaduse korral finantsturgudelt laenata ja välja panna näiteks 700 miljonit krooni, ütles Opmann.
    Seaduseelnõust tulenevalt tagatakse kuu-kahe jooksul kõigile hoiustajatele nende hoiused 20 000 krooni ulatuses.
    «Nüüd tekib küsimus, mis on see garantii,» jätkas Opmann. «Riigid võtavad tavaliselt hoiustajate eest mingid kohustused enda peale. Kui see eelnõu jõuab riigikokku, siis arutame seda küsimust ilmselt edasi.»
    Mets ei kuulu Eesti Pangale, sõnas Kalev Kukk. «Kuigi ta oli 1992. aasta alguses antud Eesti tulevase raha kattevaraks, oli see aeg, kus mingit muud katet Eesti kroonile ei olnud,» lausus Kukk. «Mets on sama likviidne või vähelikviidne nagu kuldki, ainult mets ei kuulu rahasüsteemi juurde ja ei kuulu ka ühe keskpanga varade hulka.»
    Eesti kroonile ülemineku eel eraldati ülemnõukogu otsusega 23. jaanuaril 1992 valuutareservina Eesti Panga käsutusse riigimetsa reservlangid arvestusliku väärtusega 150 mln USA dollarit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.