Eesti Pank jäi metsast ilma

Artikkel

- Uudised
- 2. juuni 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank jäi metsast ilma
Riigikogu rahanduskomisjon leidis, et kuna praegusajaks on vajadus sellise reservi järele ammendunud, on otstarbekas Eesti ülemnõukogu otsus tühistada. Rahanduskomisjoni istungist võtsid osa ka Eesti Panga ja riigikontrolli esindajad.
«Metsareserv on tänapäeval mõttetu,» ütles rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. «See reserv pandi suure hirmuga, et kui välisvaluutat ei ole, müüakse mets välisvaluuta eest maha ja saadakse kate. See reserv ei ole isegi Eesti Panga bilansis, ta on neil bilansivälisel kontol ning selle oleks võinud ära võtta juba kaks aastat tagasi.»
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Panga nõukogu liige Kalev Kukk nõustus, et Eesti Pangal ei ole metsa vaja. Valitsuses ringleb aga juba pikemat aega hoiuste kindlustamise seaduseelnõu, mis eeldaks ühe võimalusena metsa kasutamist hoiuste kindlustamise fondi reservina, lisas Kukk.
«Ainus idee oli lülitada mets hoiusekindlustuse tagatiseks,» lausus Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus. «Siis tuleb hakata vaatama, missugused on alternatiivsed variandid, et fond saaks tegutseda. Tuleb leida mingid võimalused riigigarantii lülitamiseks sellesse skeemi.»
Rahandusminister Mart Opmann kinnitas, et riigikogusse on jõudmas hoiuste tagamise seaduse eelnõu, kus kattevarana on ette nähtud Eesti Panga bilansivälisel kontol olev täiendav Eesti krooni kattevara ehk mets. See on Eesti Panga ettepanek, mida rahandusministeerium toetas, lausus ta.
Põllumeeste ettepanekul võeti mets krooni kattevarast välja, ütles Opmann. «Täna hommikul oli sellest ka juttu ja nad ütlesid, et kui seaduseandja peab vajalikuks, võib ta alati metsa valuutareservi taas sisse lülitada,» rääkis rahandusminister eile. «Elu näitab, et need protsessid ei käi üksüheselt,» lisas ta.
Kui rahandusministeerium esitab hoiuste tagamise seaduse eelnõu, tuleb selles ära näidata ka likviidne kattevara, mille alusel võib riik vajaduse korral finantsturgudelt laenata ja välja panna näiteks 700 miljonit krooni, ütles Opmann.
Seaduseelnõust tulenevalt tagatakse kuu-kahe jooksul kõigile hoiustajatele nende hoiused 20 000 krooni ulatuses.
«Nüüd tekib küsimus, mis on see garantii,» jätkas Opmann. «Riigid võtavad tavaliselt hoiustajate eest mingid kohustused enda peale. Kui see eelnõu jõuab riigikokku, siis arutame seda küsimust ilmselt edasi.»
Mets ei kuulu Eesti Pangale, sõnas Kalev Kukk. «Kuigi ta oli 1992. aasta alguses antud Eesti tulevase raha kattevaraks, oli see aeg, kus mingit muud katet Eesti kroonile ei olnud,» lausus Kukk. «Mets on sama likviidne või vähelikviidne nagu kuldki, ainult mets ei kuulu rahasüsteemi juurde ja ei kuulu ka ühe keskpanga varade hulka.»
Eesti kroonile ülemineku eel eraldati ülemnõukogu otsusega 23. jaanuaril 1992 valuutareservina Eesti Panga käsutusse riigimetsa reservlangid arvestusliku väärtusega 150 mln USA dollarit.
Hetkel kuum