• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa politiseerib üle suhtlemise Eestiga

    Tõepoolest, 1992. a ilmus nagu mustast august ekspertide ettevalmistatud Eesti-Vene vabakaubandusleping, mis alla kirjutati. Viidates tehnilistele puudustele keeldus aga Vene pool selle rakendamisest ja hiljem ka täiustamisest. Selle lepinguga spekuleerimist pean ma populistlikuks, sest see pole leping, mille üle kaks riiki võiksid uhked olla. Oluline oli eelkõige poolte tahe seda sõlmida.
    Praegu on ette valmistatud 30 Eesti ja Vene majandussuhteid reguleerivat lepingut, millest ükski ei kehti. Nende allakirjutamiseks seni poliitiline tahe puudub.
    Arvan, et Venemaasse tuleks suhtuda nagu suurriiki, kes püüab tagada oma majandusele võimalikult sõltumatu arengu ega lase end mõjutada sellest, mis toimub Balti riikides. Kui Eesti väidetavalt ei osanud saada endale Kiri?ist tulevat naftajuhet, siis miks ei hakka see kulgema läbi Läti, vaid läheb hoopis Soome Porvoosse?
    Kui keegi väidab, et niisugune kontseptsioon on olemas, siis tahaksin seda näha. Mina ei tea sellest igatahes midagi.
    Vaadates reaalsust, on Venemaa Eesti kaubanduspartner number kaks ning mullu kasvas kaubavahetus isegi topelttollitariifidega 10%. Aastal 1938. a oli Venemaa Eesti ekspordi- ja impordipartnerite seas vastavalt 6. ja 5. kohal. Ma ei näe siin võrdlemise võimalust.
    Teisele küsimusele vastates võib öelda, et kaubavahetuse piiramise põhimõtet ei ole ega saagi olla, sest väga liberaalse kaubanduspoliitika tõttu on Eesti firmadel täiesti vabad käed kaubanduspartneri valikul.
    Tahan kummutada kaks väärarusaama. Esiteks, Eestil on ühtne välispoliitika, mis tähendab, et suuremad välispoliitilised otsused teeb valitsus, mis jätab saadikule vähe liikumisruumi.
    Teiseks arvatakse ikka veel, et Venemaal saab asju ajada vana tutvuse poolest. See näitab, et ei respekteerita Vene riiki. Meie paraku respekteerime.
    Kahtlemata on õige, et Läänemere piirkonnas valitseb konkurents ja iga riik kaitseb oma huve. Rikka riigina saab näiteks Soome kasutada abinõusid, mida meie vaese riigina veel ei saa. Mis puutub Lätisse, siis transiidi vallas tegutseb ta Eestist küll märksa aktiivsemalt. Teiseks ei ole Lätil Venemaaga topelttolle, kuna see punkt oli Läti-poolse tingimusena Vene vägede Lätist väljaviimise lepingute paketis.
    Ei oska kommenteerida.
    Arvan, et Eesti-Vene majandussuhete halvendamisest ei ole huvitatud ei Vene ega Eesti pool. Hetkel ajame Venemaaga suhteid olemasolevate võimaluste piires ning püüame tihendada sidemeid Vene regioonidega. Kuid ka see pole lihtne, sest näiteks Peterburiga sõlmitud koostöölepingu on Venemaa välisministeerium peatanud. See näitab, kui ülepolitiseeritud on Vene poolel Eestiga suhtlemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Kaup24 ja Hansapost saavad uue tegevjuhi