• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa politiseerib üle suhtlemise Eestiga

    Tõepoolest, 1992. a ilmus nagu mustast august ekspertide ettevalmistatud Eesti-Vene vabakaubandusleping, mis alla kirjutati. Viidates tehnilistele puudustele keeldus aga Vene pool selle rakendamisest ja hiljem ka täiustamisest. Selle lepinguga spekuleerimist pean ma populistlikuks, sest see pole leping, mille üle kaks riiki võiksid uhked olla. Oluline oli eelkõige poolte tahe seda sõlmida.
    Praegu on ette valmistatud 30 Eesti ja Vene majandussuhteid reguleerivat lepingut, millest ükski ei kehti. Nende allakirjutamiseks seni poliitiline tahe puudub.
    Arvan, et Venemaasse tuleks suhtuda nagu suurriiki, kes püüab tagada oma majandusele võimalikult sõltumatu arengu ega lase end mõjutada sellest, mis toimub Balti riikides. Kui Eesti väidetavalt ei osanud saada endale Kiri?ist tulevat naftajuhet, siis miks ei hakka see kulgema läbi Läti, vaid läheb hoopis Soome Porvoosse?
    Kui keegi väidab, et niisugune kontseptsioon on olemas, siis tahaksin seda näha. Mina ei tea sellest igatahes midagi.
    Vaadates reaalsust, on Venemaa Eesti kaubanduspartner number kaks ning mullu kasvas kaubavahetus isegi topelttollitariifidega 10%. Aastal 1938. a oli Venemaa Eesti ekspordi- ja impordipartnerite seas vastavalt 6. ja 5. kohal. Ma ei näe siin võrdlemise võimalust.
    Teisele küsimusele vastates võib öelda, et kaubavahetuse piiramise põhimõtet ei ole ega saagi olla, sest väga liberaalse kaubanduspoliitika tõttu on Eesti firmadel täiesti vabad käed kaubanduspartneri valikul.
    Tahan kummutada kaks väärarusaama. Esiteks, Eestil on ühtne välispoliitika, mis tähendab, et suuremad välispoliitilised otsused teeb valitsus, mis jätab saadikule vähe liikumisruumi.
    Teiseks arvatakse ikka veel, et Venemaal saab asju ajada vana tutvuse poolest. See näitab, et ei respekteerita Vene riiki. Meie paraku respekteerime.
    Kahtlemata on õige, et Läänemere piirkonnas valitseb konkurents ja iga riik kaitseb oma huve. Rikka riigina saab näiteks Soome kasutada abinõusid, mida meie vaese riigina veel ei saa. Mis puutub Lätisse, siis transiidi vallas tegutseb ta Eestist küll märksa aktiivsemalt. Teiseks ei ole Lätil Venemaaga topelttolle, kuna see punkt oli Läti-poolse tingimusena Vene vägede Lätist väljaviimise lepingute paketis.
    Ei oska kommenteerida.
    Arvan, et Eesti-Vene majandussuhete halvendamisest ei ole huvitatud ei Vene ega Eesti pool. Hetkel ajame Venemaaga suhteid olemasolevate võimaluste piires ning püüame tihendada sidemeid Vene regioonidega. Kuid ka see pole lihtne, sest näiteks Peterburiga sõlmitud koostöölepingu on Venemaa välisministeerium peatanud. See näitab, kui ülepolitiseeritud on Vene poolel Eestiga suhtlemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.