Venemaa politiseerib üle suhtlemise Eestiga

Kui keegi väidab, et niisugune kontseptsioon on olemas, siis tahaksin seda näha. Mina ei tea sellest igatahes midagi.

Vaadates reaalsust, on Venemaa Eesti kaubanduspartner number kaks ning mullu kasvas kaubavahetus isegi topelttollitariifidega 10%. Aastal 1938. a oli Venemaa Eesti ekspordi- ja impordipartnerite seas vastavalt 6. ja 5. kohal. Ma ei näe siin võrdlemise võimalust.

Teisele küsimusele vastates võib öelda, et kaubavahetuse piiramise põhimõtet ei ole ega saagi olla, sest väga liberaalse kaubanduspoliitika tõttu on Eesti firmadel täiesti vabad käed kaubanduspartneri valikul.

Tahan kummutada kaks väärarusaama. Esiteks, Eestil on ühtne välispoliitika, mis tähendab, et suuremad välispoliitilised otsused teeb valitsus, mis jätab saadikule vähe liikumisruumi.

Teiseks arvatakse ikka veel, et Venemaal saab asju ajada vana tutvuse poolest. See näitab, et ei respekteerita Vene riiki. Meie paraku respekteerime.

Kahtlemata on õige, et Läänemere piirkonnas valitseb konkurents ja iga riik kaitseb oma huve. Rikka riigina saab näiteks Soome kasutada abinõusid, mida meie vaese riigina veel ei saa. Mis puutub Lätisse, siis transiidi vallas tegutseb ta Eestist küll märksa aktiivsemalt. Teiseks ei ole Lätil Venemaaga topelttolle, kuna see punkt oli Läti-poolse tingimusena Vene vägede Lätist väljaviimise lepingute paketis.

Ei oska kommenteerida.

Arvan, et Eesti-Vene majandussuhete halvendamisest ei ole huvitatud ei Vene ega Eesti pool. Hetkel ajame Venemaaga suhteid olemasolevate võimaluste piires ning püüame tihendada sidemeid Vene regioonidega. Kuid ka see pole lihtne, sest näiteks Peterburiga sõlmitud koostöölepingu on Venemaa välisministeerium peatanud. See näitab, kui ülepolitiseeritud on Vene poolel Eestiga suhtlemine.