• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Moe piiritusetehase müük tõstatab vastakaid arvamusi

    Jaak Leimann kinnitas eile, et tema nõusolekul on kolmandiku senise riigifirma Moe piiritusetehase aktsiate omanik OÜ Balti Põrand, kes sai aktsiad piiritusetehase aktsiakapitali laiendamisega 5,8 miljonilt 8,7 miljonile kroonile.
    Leimann põhjendas Moe piiritusetehase erastamise ootamatut viisi asjaoluga, et ettevõttel olid suured probleemid piirituse turustamisel ja midagi tuli teha, et olukord päästa.
    Väidetavalt viie pretendendi seast valis Balti Põranda välja Moe piiritusetehase juhatuse esimees Arvo Antropov, kes hindas Moe piiritusetehasesse erakapitali toomise viisi seadusekohaseks.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tõdes, et Moe piiritusetehasesse erakapitali toomisel ei ole erastamisagentuuri informeeritud. «Informatsiooni piiritusetehase kohta lugesime me kõik eile hommikul ajalehest,» lausus Sarnet.
    Küsimusele, mis ta isiklikult sellest tehingust arvab, vastas Sarnet, et Eesti piiritusele on ainuke realistlik välisturg idas ja lõpptulemusena on ettevõttel vaja partnerit, kes selle idaturu tagaks. Ta ei soovinud kommenteerida küsimust, kas aktsiate müük oli seaduslik. «Siin on tõlgendamise ruumi ja esimesel pilgul on võimalik anda tõlgendusi, et see tehing pole täielikult vastavuses ei seaduse ega valitsuse seniste otsustega,» sõnas Sarnet.
    Eksmajandusminister Andres Lipstok ütles eile BNSile, et Moe piiritusetehas on riigiettevõte, mis peaks erastatama erastamisseaduse järgi. Tema sõnul pole Moe tehase kolmandiku aktsiate müügiks mingit loogilist põhjust.
    Isamaaliidu fraktsiooni liige ja endine majandusminister Toivo Jürgenson lisas, et formaalselt võis tehing isegi seadustele vastata, ent erastamisseadustest möödaminek pole põhjendatud.
    Ühe tundmatuks jääda sooviva alkoholitootja esindaja märkis, et juriidiliselt on tehing väga peenelt läbi mängitud. Ta lausus samas, et Moe piiritusetehas on bilansi järgi igati korralik ettevõte, mille vastu oleks tõenäoliselt paljud huvi tundnud.
    OÜ Balti Põrand esindaja jurist Leonid Jakerson rääkis, et kuna leping on konfidentsiaalne, siis ta midagi eriti avalikustada ei saa. «Niipalju ma võin öelda, et Moe aktsiad ostis üks Eesti firma, mille omanikuks on üks Eesti eraisik,» lisas ta.
    Hiljem lisas Jakerson, et ta ise ongi OÜ Balti Põrand formaalne omanik, esindamaks ühe soliidse lääne kaubandusfirma huve.
    «Meie olukord riigis ei ole selline, et võiks vabalt nimetada, kes on mingi tehingu taga,» märkis Jakerson. «Huvi ei tunne ju ainult ajakirjandus, vaid ka muud struktuurid.»
    Majandusminister Jaak Leimanni sõnul peab Balti Põrand müüma seitsme aasta jooksul kolm miljonit liitrit piiritust aastas.
    Toodang müüakse põhiliselt idaturul, lausus Jakerson.
    Küsimusele, millal Moe piiritusetehas taas tööle pannakse, vastas Jakerson, et lepingu kohaselt peab uus omanik sellel aastal müüma 1,5 miljonit liitrit piiritust, mis tähendab, et tehas tuleb tööle panna niipea kui võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.