Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tõdes, et Moe piiritusetehasesse erakapitali toomisel ei ole erastamisagentuuri informeeritud. «Informatsiooni piiritusetehase kohta lugesime me kõik eile hommikul ajalehest,» lausus Sarnet.
Küsimusele, mis ta isiklikult sellest tehingust arvab, vastas Sarnet, et Eesti piiritusele on ainuke realistlik välisturg idas ja lõpptulemusena on ettevõttel vaja partnerit, kes selle idaturu tagaks. Ta ei soovinud kommenteerida küsimust, kas aktsiate müük oli seaduslik. «Siin on tõlgendamise ruumi ja esimesel pilgul on võimalik anda tõlgendusi, et see tehing pole täielikult vastavuses ei seaduse ega valitsuse seniste otsustega,» sõnas Sarnet.
Eksmajandusminister Andres Lipstok ütles eile BNSile, et Moe piiritusetehas on riigiettevõte, mis peaks erastatama erastamisseaduse järgi. Tema sõnul pole Moe tehase kolmandiku aktsiate müügiks mingit loogilist põhjust.
Isamaaliidu fraktsiooni liige ja endine majandusminister Toivo Jürgenson lisas, et formaalselt võis tehing isegi seadustele vastata, ent erastamisseadustest möödaminek pole põhjendatud.
Ühe tundmatuks jääda sooviva alkoholitootja esindaja märkis, et juriidiliselt on tehing väga peenelt läbi mängitud. Ta lausus samas, et Moe piiritusetehas on bilansi järgi igati korralik ettevõte, mille vastu oleks tõenäoliselt paljud huvi tundnud.
OÜ Balti Põrand esindaja jurist Leonid Jakerson rääkis, et kuna leping on konfidentsiaalne, siis ta midagi eriti avalikustada ei saa. «Niipalju ma võin öelda, et Moe aktsiad ostis üks Eesti firma, mille omanikuks on üks Eesti eraisik,» lisas ta.
Hiljem lisas Jakerson, et ta ise ongi OÜ Balti Põrand formaalne omanik, esindamaks ühe soliidse lääne kaubandusfirma huve.
«Meie olukord riigis ei ole selline, et võiks vabalt nimetada, kes on mingi tehingu taga,» märkis Jakerson. «Huvi ei tunne ju ainult ajakirjandus, vaid ka muud struktuurid.»