Erimeelsused püsisid viimase hetkeni

Suurbritannia ja Taani ning bloki neutraalsed riigid Rootsi, Iirimaa, Soome ja Austria olid vastu Lääne-Euroopa Liidu integreerimisele ELiga. Põhjamaad nägid ettepanekus sammu, mis komplitseeriks Balti riikide vastuvõtmist Euroopa Liitu.

Lepingu tekstis on sõnastust pehmendatud, öeldes, et organisatsioonide liitumine on võimalik edaspidi.

Terav vaidlus käis idee ümber lubada mõnedele riikidele kiiremat integratsiooni. Mitu riiki soovis selles osas vetoõigust, kartes muidu innukamatest maha jääda.

Põhjamaadele valmistas pettumust lepingu poolik lahendus liidu laienemiseks valmistumisel. Rootsi näeb uues Euroopa lepingus potentsiaalset ohtu, mis võib pidurdada Balti riikide vastuvõtmist ELi liikmeks.

Alust kahtlusteks annab loobumine liidu institutsioonide kohandamisest 25--30liikmelise ühenduse tarvis.

Selle asemel seisab lepingus, et vähemalt aasta enne seda, kui Euroopa Liidu liikmete arv ületab 20, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents, kus lahendatakse küsimused häälte jagunemisest nõukogus, liikmekohtade arvust komisjonis ning otsuste vastuvõtmise korrast.

Ehkki Amsterdamis lõppeva valitsustevahelise konverentsi algne eesmärk oli valmistada EL ette 10--15 uue liikme vastuvõtmiseks ning hoolimata sellest, et läbirääkimised on kestnud peaaegu kaks aastat, lükatakse vajalikud muutused edasi.

Uue kava järgi võib liit vastu võtta viis uut liiget, enne kui on vaja suuremaid ümberkorraldusi. Vihjamisi on mõista antud, et eriti head väljavaated on Poolal, Ungaril, T?ehhil, Sloveenial ja Küprosel, ehkki viimasel on veel lahendamata Kreeka-Türgi konflikt.