Erimeelsused püsisid viimase hetkeni

Artikkel

- Uudised
- 17. juuni 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erimeelsused püsisid viimase hetkeni
Kannustatuna tippkohtumise esimese päeva edust, mil liikmesriikidel õnnestus -- vähemalt selleks korraks -- vältida rahaliidu kriisi, oli kohtumise teisel päeval kokkuleppe sündimine väga vaevaline.
Ametnike sõnul valitses üksmeel uue Euroopa lepingu üldise suunitluse üle, samas kui mitmes olulises valdkonnas, nagu kaitseküsimused ja võimu jagunemine suurte ja väiksemate riikide vahel, valitsesid veel viimasel hetkel suured erimeelsused.
Välispoliitika alal suutsid 21. sajandi lepingut kavandavad Euroopa riikide liidrid kokku leppida vaid vähetuntud eurokraadi nimetamises liidu välispoliitikat esindama.
Suurbritannia ja Taani ning bloki neutraalsed riigid Rootsi, Iirimaa, Soome ja Austria olid vastu Lääne-Euroopa Liidu integreerimisele ELiga. Põhjamaad nägid ettepanekus sammu, mis komplitseeriks Balti riikide vastuvõtmist Euroopa Liitu.
Lepingu tekstis on sõnastust pehmendatud, öeldes, et organisatsioonide liitumine on võimalik edaspidi.
Terav vaidlus käis idee ümber lubada mõnedele riikidele kiiremat integratsiooni. Mitu riiki soovis selles osas vetoõigust, kartes muidu innukamatest maha jääda.
Põhjamaadele valmistas pettumust lepingu poolik lahendus liidu laienemiseks valmistumisel. Rootsi näeb uues Euroopa lepingus potentsiaalset ohtu, mis võib pidurdada Balti riikide vastuvõtmist ELi liikmeks.
Alust kahtlusteks annab loobumine liidu institutsioonide kohandamisest 25--30liikmelise ühenduse tarvis.
Selle asemel seisab lepingus, et vähemalt aasta enne seda, kui Euroopa Liidu liikmete arv ületab 20, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents, kus lahendatakse küsimused häälte jagunemisest nõukogus, liikmekohtade arvust komisjonis ning otsuste vastuvõtmise korrast.
Ehkki Amsterdamis lõppeva valitsustevahelise konverentsi algne eesmärk oli valmistada EL ette 10--15 uue liikme vastuvõtmiseks ning hoolimata sellest, et läbirääkimised on kestnud peaaegu kaks aastat, lükatakse vajalikud muutused edasi.
Uue kava järgi võib liit vastu võtta viis uut liiget, enne kui on vaja suuremaid ümberkorraldusi. Vihjamisi on mõista antud, et eriti head väljavaated on Poolal, Ungaril, T?ehhil, Sloveenial ja Küprosel, ehkki viimasel on veel lahendamata Kreeka-Türgi konflikt.
Liikmekandidaadid Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkia ei täida veel kõiki majanduslikke ja poliitilisi tingimusi, mistõttu nende puhul ei tuleks ELil oma antud sõna murda.
Keerulisem on olukord Balti riikidega. Eesti on igati valmis Liiduga ühinema, kuid tema poliitiliseks puuduseks on naabrus Venemaaga. ELil on raske Eestile otse ära öelda, kuid selle probleemi lahendab leidlikult lepingu uus sõnastus.
Pärast viie uue liikme vastuvõtmist nõuab leping uut valitsustevahelist konverentsi, milleks aga ühelgi ELi riigil hetkel erilist tahtmist ei ole.
«Ma ei usu, et Taani rahvas oleks eriti vaimustatud uuest valitsustevahelisest konverentsist nii ruttu pärast eelmise lõppu,» ütles Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen. REUTER-SD-DN
Hetkel kuum