• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erimeelsused püsisid viimase hetkeni

    Kannustatuna tippkohtumise esimese päeva edust, mil liikmesriikidel õnnestus -- vähemalt selleks korraks -- vältida rahaliidu kriisi, oli kohtumise teisel päeval kokkuleppe sündimine väga vaevaline.
    Ametnike sõnul valitses üksmeel uue Euroopa lepingu üldise suunitluse üle, samas kui mitmes olulises valdkonnas, nagu kaitseküsimused ja võimu jagunemine suurte ja väiksemate riikide vahel, valitsesid veel viimasel hetkel suured erimeelsused.
    Välispoliitika alal suutsid 21. sajandi lepingut kavandavad Euroopa riikide liidrid kokku leppida vaid vähetuntud eurokraadi nimetamises liidu välispoliitikat esindama.
    Suurbritannia ja Taani ning bloki neutraalsed riigid Rootsi, Iirimaa, Soome ja Austria olid vastu Lääne-Euroopa Liidu integreerimisele ELiga. Põhjamaad nägid ettepanekus sammu, mis komplitseeriks Balti riikide vastuvõtmist Euroopa Liitu.
    Lepingu tekstis on sõnastust pehmendatud, öeldes, et organisatsioonide liitumine on võimalik edaspidi.
    Terav vaidlus käis idee ümber lubada mõnedele riikidele kiiremat integratsiooni. Mitu riiki soovis selles osas vetoõigust, kartes muidu innukamatest maha jääda.
    Põhjamaadele valmistas pettumust lepingu poolik lahendus liidu laienemiseks valmistumisel. Rootsi näeb uues Euroopa lepingus potentsiaalset ohtu, mis võib pidurdada Balti riikide vastuvõtmist ELi liikmeks.
    Alust kahtlusteks annab loobumine liidu institutsioonide kohandamisest 25--30liikmelise ühenduse tarvis.
    Selle asemel seisab lepingus, et vähemalt aasta enne seda, kui Euroopa Liidu liikmete arv ületab 20, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents, kus lahendatakse küsimused häälte jagunemisest nõukogus, liikmekohtade arvust komisjonis ning otsuste vastuvõtmise korrast.
    Ehkki Amsterdamis lõppeva valitsustevahelise konverentsi algne eesmärk oli valmistada EL ette 10--15 uue liikme vastuvõtmiseks ning hoolimata sellest, et läbirääkimised on kestnud peaaegu kaks aastat, lükatakse vajalikud muutused edasi.
    Uue kava järgi võib liit vastu võtta viis uut liiget, enne kui on vaja suuremaid ümberkorraldusi. Vihjamisi on mõista antud, et eriti head väljavaated on Poolal, Ungaril, T?ehhil, Sloveenial ja Küprosel, ehkki viimasel on veel lahendamata Kreeka-Türgi konflikt.
    Liikmekandidaadid Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkia ei täida veel kõiki majanduslikke ja poliitilisi tingimusi, mistõttu nende puhul ei tuleks ELil oma antud sõna murda.
    Keerulisem on olukord Balti riikidega. Eesti on igati valmis Liiduga ühinema, kuid tema poliitiliseks puuduseks on naabrus Venemaaga. ELil on raske Eestile otse ära öelda, kuid selle probleemi lahendab leidlikult lepingu uus sõnastus.
    Pärast viie uue liikme vastuvõtmist nõuab leping uut valitsustevahelist konverentsi, milleks aga ühelgi ELi riigil hetkel erilist tahtmist ei ole.
    «Ma ei usu, et Taani rahvas oleks eriti vaimustatud uuest valitsustevahelisest konverentsist nii ruttu pärast eelmise lõppu,» ütles Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen. REUTER-SD-DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.