Räämas, aga maksuline

Ma pole turist, ma elan siin! -- sellise loosungiga särgid on varsti õige hästi minev kaup. End edukaks turismilinnaks pidav Tallinn plaanib turismimaksu kehtestamist. Eelarveaukude lappimiseks võib kehtestada igasuguseid makse. Lisame turistidelt kogutavale rahale müügimaksu, habeme-, kempsu- jm maksud, iseküsimus, kas nad alati õigustatud ja õigeaegsed on.

Äripäeva arvates ei ole turismimaksu kehtestamine Tallinnas või ka kogu Eestis vähemalt esialgu millegagi põhjendatud.

Teadupärast õigustab turismimaks end riikides, mis on väga atraktiivsed ja kuhu inimene sõidab vaatamata sellele, mis sihtkoht maksab. Kas Eesti juba on nii atraktiivne, et tõtata turismimaksu kehtestama, on enam kui kaheldav. Eriti vaadates turismilinna nn väravaid.

Reisisadama olukorda võib ehk kõige paremaks pidada, oma õla panid sellele alla ka laevafirmad. Suure hüppe on viimaste aastatega teinud Balti jaam, muutudes kunagisest sovetikultuuri musternäidiseks olnud haisvast raudteetondilossist üsnagi talutavaks teenindusasutuseks.

Hoopis teisest sordist tubakas on aga bussi- ja lennujaam. Autobussijaama õnn (ent mitte õigustus olukorrale) on esialgu selles, et sealtkaudu praegu suuri turistide horde siia ei saabu. Ega vist saakski ükski vähegi temperamentsem külaline ilma jumala-auta-hüüatusteta sealt läbi kõndida.

Lennujaam välismaa päritolu reisijate vähesuse üle küll kurta ei tohiks. Seda veidram on sealne vägisi Moskva olümpiamängude aega meelde tuletav seis. Vineerputkad, võikad põrandakatted ja tilkuvad laed jätavad Tallinnast üpris «atraktiivse» mulje. Eriti ühes järjekordses vineerehitises sabatades ja turismimaksu makstes.

Kriitikat kannatavad vaid poed ja ruumid, mille ees on täheühend VIP. Või ehk ongi ses asutuses suund vaid VIP-turistide teenindamisele võetud.

Muidugi ei eita ka Eesti Lennujaamade juhid reisiterminaali rekonstrueerimise vajadust, kuid suhu on haaratud sedavõrd suur tükk, et selle katkihammustamine tundub üle jõu käivat.

Lennuraja remondiks võetud 147 miljoni kroonisele laenule lisaks taotletud pea 230miljonilise laenu edukuses on spetsialistid tõsiselt kahelnud. Neljakordselt aastakäivet ületav laenukoormus võib riigiettevõtte Eesti Lennujaamad omanikule -- riigile -- ühel hetkel päris valusaks kogemuseks osutuda. Strateegiliseks kuulutamisega on lennujaama erastamine välistatud. Nii ta siis strateegiliselt lagunebki.

Hiigelprojektide asemel, millele hammas niipea peale ei hakka, võiks lennujaam esialgu vähemaga alustada. Selleks, et vineeri asemel nägusad vaheseinad ehitada, ei ole vaja kümnemiljonilisi projekte tellida.

Turist ja ärimees ei hakka ootama, millal hiigelplaanid ükskord laenamisküpseks saavad. Tema sõidab oma vajalikud sõidud ikka, korjab teravaid elamusi ja teeb sellest esimesed hinnangud Eesti riigi kohta. Jaapanlaste hinnang tingis president Lennart Meri kuulsa tualettruumi-pressikonverentsi, mispeale lennujaamas liigutama hakati. Kõik reisiterminaalist läbivoorijad ei kohtu presidendi ega isegi turismimaksu kehtestama pürgiva linnavalitsusega.

Toimetus leiab, et enne kui siiasõitmise eest lõivu nõudma hakata, peaks siiajõudmine olema meeldivaks ja mugavaks tehtud. Ja seda võimaluste piires, mitte unistustelosse maalides.