50 aastat India iseseisvust

Kui India suudaks praegust majanduskasvu hoida, siis oleks ta aastal 2020 Hiina, USA ja Jaapani järel maailma neljas majandusriik. India ärkas 1991. a, kui ta järsku märkas, et Hiina jt Aasia riigid on temast majanduse arengus möödunud. Vajadus reformide järele oli ilmne, kuid suure riigi demokraatlik nõrkus on toonud võimule 14 parteist koosneva viimaste aastate ebaefektiivseima valitsuse.

Maailmapanga andmetel on enam kui 52% India rahvastiku päevane sissetulek alla 14 Eesti krooni. Maailma vaestest elab seal kokku kolmandik ning peaaegu pooled täiskasvanutest ei oska lugeda.

Et konkureerida Kagu-Aasia riikidega, on India hakanud hoogsalt alandama oma imporditariife, mis 1990. a 300 protsendilt on nüüd langenud 50-le, kuid on ikka veel maailma ühed kõrgeimad. Et sellest on vähe, näitab Kagu-Aasia tiigermajandusega riikide lubadus alandada oma imporditariifid aastaks 2000 viiele protsendile.

Otsesed välisinvesteeringud ulatusid Indias eelmisel aastal 2,6 miljardi dollarini, Hiina sai samal ajal 42 miljardit. Et säilitada praegust kuue-seitsmeprotsendilist majanduskasvu, vajab India aga vähemalt kümne miljardi dollari suuruseid investeeringuid.

Elu näitab, et totalitaarne Hiina, kes teeb õigeid majandusreforme, suudab vajalikud otsused kiiremini vastu võtta. India on märksa aeglasem oma hambutu demokraatia ja vohava bürokraatia tõttu.

Sellele vaatamata on India börsi aktsiakursid sel aastal tõusnud 35%, mis väljendab investeerijate lootust, et valitsus suudab majandusreforme jätkata. DN-ÄP