Eesti vedaja pole heauskne ohver

Eesti autovedajad on jälle Venemaa tolliga kimpus. Seekord kahtlustab toll, et kellegi äri seisab Venemaal salakaubana toodavatel kanakoibadel. Kindlasti seisab aga kanajalgadel Eesti autovedajate mäng, milles tehakse nägu, et kogu intsidendis on neil vaid heauskse vedaja süütu roll.

Möödunud aasta sügisel võtsid Eesti autovedajad endale teadlikult riski osalemisel Venemaa salakaubaveos. 24. septembril Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) ja Venemaa turvaassotsiatsiooni Vitjaz vahel sõlmitud lepingu järgi oleks kõik Eestist Venemaale minevad koormad kohustunud sõitma lahtitollimiseks Vitjazi kontrolli all olevasse tollilattu Belõi Medved & Co. Vitjaz pidi enda katta võtma tollipettuste välistamise Venemaal ja vastutuse Venemaa klientide tausta ees. Teisisõnu, Eesti autovedaja koormaks poleks olnud enam salakaup. Kaotatud oleks osa kliente.

Eestis on välja antud üle 2000 rahvusvahelise autoveo litsentsi. Nendest reaalselt kasutatakse ligi 800. Selge üleküllus, mis salakaubast loobumisel sundinuks paljudel veofirmadel pillid kotti panema. Vitjazi teenusest öeldi ära. Ettekääne: Vitjazi küsitud hind, 100 dollarit koorma kohta, on liiga kõrge. Tegelikkuses oli vedajate eest seda hinda valmis tasuma üle 10 miljoni kroonise aastakasumiga ERAA. Vedajad soovisid minna piinarikkamasse surma. Oma arvu lastakse reguleerida vene tollil, kes sunnib vedaja tegevust lõpetama trahvide ja veokite äravõtmisega.