Eriõli tahab teenida Siberi nafta pealt

Piilmanni kinnitusel ostis Eriõli tütarfirma Diopsiid Orenburgnefti käest Hoisti Kraana aktsiad veel samal päeval, kui Orenburgneft ostis avalikult enampakkumiselt ära endale panti võetud Bekkeri sadama tuumikomaniku aktsiad. Piilmanni sõnul ei soovi Eriõli ostetud aktsiaid edasi müüa. AS Diopsiid loodi tema väitel just selleks tehinguks.

Diopsiid hakkab juhtima Bekkeri sadamat haldavat ASi Balti Baas, millest Hoisti Kraanale kuulub 51 protsenti aktsiaid, ja sadamatöid teostavat ASi Bekkeri F&S, kus Hoisti Kraana osalus on Äripäeva andmetel 65 protsenti.

Piilmanni väitel toimus Hoisti Kraana aktsionäride koosolek 20. augustil ja neil päevil kavatseb Diopsiid firma lõplikult üle võtta. Piilmanni sõnul kavatseb uus omanik võimalikult kiiresti kokku kutsuda ka Balti Baasi aktsionäride koosoleku, et nimetada ametisse ettevõtte uus juhtkond. 49 protsenti Balti Baasi aktsiatest kuulub Tallinna linnale. Linnavolikogu andis kolm kuud tagasi loa hakata Bekkeri sadama kaudu välja vedama naftasaadusi.

Piilmann tunnistab, et Hoisti Kraana aktsiate ostmise taga on Eriõli soov oma kütusemüüki suurendada. «Orenburgneftil ei ole Eestis hulgimüügiturgu ja miks ei võiks me meeldivalt koostööd teha,» lausub ta.

Piilmanni sõnul soovib Eriõli sõlmida kütuse ostmiseks lepingu operaatorfirmaga, mis hakkaks Orenburgnefti toodangut Bekkeri sadama kaudu välja vedama.

Orenburgnefti esindaja Eestis, endine Eesti asjur Londonis Allan A. Sepp kinnitab, et Siberi naftafirmal on vaja väiksemat terminaali, mille kaudu hakata eksportima kvaliteetset kütust. Selle ideaalne logistiline asukoht oleks just Bekkeri sadam, lisab ta.

«Kogus, mida kavatseme siitkaudu vedada, on väga väike,» lausub Sepp. «Piltlikult öeldes tuleks igale rongikoosseisule, mida aktsiaseltsid Dekoil ja Scantrans läbi Kopli veavad, lisada üks tsistern.»

Samas on ASi Balti Baas praegune juhatuse esimees Raigo Pert andnud vandeadvokaat Viktor Kaasiku vahendusel Tallinna linnakohtusse hagi taotlusega tühistada ASi Hoisti Kraana aktsiate müük. Viktor Kaasik ütles reedel, päev pärast hagi esitamist, et ta ei soovi oma põhiargumente enne kohtuprotsessi avalikustada.

«Enampakkumise läbiviimise kord on seadusega reglementeeritud,» lausus Kaasik. «Leiame, et oksjon, kus Orenburgneft müüs aktsiad iseendale, oli seadusevastane. Pealegi ei olnud Orenburgneftil mingit alust asuda panditud aktsiaid realiseerima.»

Raigo Pert väidab, et tal oli Orenburgnefti esindajatega kokkulepe Hoisti Kraana aktsiate pandi avanemise tähtaja edasilükkamiseks. Ta ei täpsusta, millised dokumendid seda kinnitavad.

«Ma ei tea, millistele dokumentidele Pert viitab,» lausub Allan Sepp. «Käitusime vastavalt pandilepingule ja pandiseadusele. Olime tõesti sunnitud aktsiad iseenda käest ostma, kuna pandilepingus ei olnud selgelt öeldud, et pandi avanemise hetkel läheks see automaatselt pandi hoidja omandusse.»

Viktor Kaasik on esitanud kohtule ka taotluse peatada võimalikud edasised tehingud Hoisti Kraana aktsiatega. «Kui leiavad kinnitust kuulujutud, et Orenburgneft on aktsiad juba müünud, ei muuda see midagi,» väidab ta. «Sellisel juhul me lihtsalt täiendame hagi, tõmmates protsessi täiendavaid kostjaid.»

Tallinna linnakohtus hagi esitamise päeval valves olnud kohtuniku Liili Lauri sekretär ütles eelmise nädala lõpul, et kohus ei ole tehingute peatamiseks määrust andnud, kuna vastav taotlus tuleb arutusele alles koos hagiga.

Allan Sepp räägib, et Hoisti Kraana aktsiate müükipaneku põhjustas Orenburgnefti esindajate veendumus, et naftaterminaali ettevalmistustöödeks eraldatud rohkem kui 25 miljonit krooni pole kasutatud sihipäraselt. «Ma ei tea, miks võttis Hoisti Kraana endale kohustuse hankida naftaterminaali projekteerimis- ja ehitusload ühe kuuga,» lausub Sepp. «Igatahes on läinud kuu teise järel, kuid endiselt ei ole tehtud riiklikku keskkonnaekspertiisi, riskianalüüsi ega detailplaneeringut.»

Sepa väitel leiab põhjalik kulude kontroll aset siis, kui uus omanik on Hoisti Kraana lõplikult üle võtnud. «Seni tean vaid, et varem on Bekkeri sadamas ostetud kokku ehitusmaterjale, kusjuures meie arvates oli hind üle pakutud,» ütleb ta. «Orenburgneft oli algusest peale seisukohal, et kõigepealt tuleb hankida vajalikud load ning jätta materjalide soetamine peatöövõtja ülesandeks.»

Sepp teatab, et Hoisti Kraana aruannet veebruarist ei aktsepteerinud Orenburgnefti peadirektori asetäitja praktiliselt üheski punktis.

Raigo Pert väidab samas, et tal polnud vähimatki kohustust raha kulutamisest kellelegi aru anda. «Aruande esitamine oli minu õigus,» sõnab Pert. «Orenburgi õigus oli seda aruannet kinnitada või mitte. Nende poolt tehtud ettemaks oli Hoisti Kraana tulevane kasum, mida lihtsalt kasutati ette.»

Allan Sepp nimetab kujunenud olukorda Bekkeri sadamas üsna pingeliseks, kuna sisuliselt valitseb sadama territooriumil kaksikvõim. Alates neljapäeva õhtupoolikust valvavad sadamat nii Raigo Perdile alluv relvastatud turvameeskond kui ESS.

Allan Sepp ütleb, et Hoisti Kraana aktsiate üleminek uuele omanikule tähendab varasema olukorra taastamist Bekkeri sadamas. «Sadam kuulub endiselt ASile Balti Baas, kellega meil on kehtiv koostööleping,» lausub Sepp. «Tõenäoliselt sõlmime lähitulevikus uue lepingu.»

Eriõli esindaja Priit Piilmanni sõnul hakkab Bekkeri sadamasse kavandatav naftaterminaal kuuluma Orenburgneftile ja Balti Baas hakkab majandama ülejäänud sadamat, mille kaudu veetakse välja põhiliselt puitu ja graniitkillustikku. «Majanduslikud arvestused näitavad, et sadam peaks end hästi ära tasuma,» lisab Piilmann.

Piilmanni sõnul investeerib Balti Baas seoses naftaterminaali rajamisega kaide ehitusse, sadamasse viiva raudteelõigu korrastamisse ja akvatooriumi süvendustöödeks 135 miljonit krooni. Naftaterminaal maksab tema väitel ligi 90 miljonit krooni ja selle maksab kinni Siberi naftafirma.

«Sadamasse kavatseme investeerida veel 35 miljonit krooni,» lausub Piilmann. «Selle raha eest saab rekonstrueerida senised kaid ja terminaalid, et need täisvõimsusega tööle panna.»

Tallinna linnavolikogu menetluses on eelnõu, mis nõuab Bekkeri sadama naftasadama staatuse tühistamist. Allan Sepa andmetel tuleb eelnõu arutusele 4. septembril, kuid ei leia volikogus ilmselt toetust.

Priit Piilmann kinnitab samuti, et ta on kohtunud nii linna- kui riigivõimu esindajatega ja on kohanud naftasadama suhtes mõistvat suhtumist. «Loodan, et ka paberid hakkavad kiiremini liikuma, kui linn on osanikuks saanud,» lisab ta.