• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjamaad lõikavad börsil kasumit

    Samal ajal kui Norra paneb aastas oma naftatulude ülejäägist ligi 85 miljardit Eesti krooni nn õlifondi, teenib riik heal börsiaastal hästi ka riigile kuuluvate aktsiate tõusu pealt.
    Norras kuuluvad riigile põhiliselt suurte pankade ja naftafirmade aktsiaid. Näiteks ainuüksi 116,8 miljoni riigile kuuluva Norsk Hydro aktsia väärtus on sel aastal kasvanud 15,3 miljardi Eesti krooni võrra. Enim ehk 53% on aga sel aastal tõusnud naftafirma Saga aktsiad, kus riik on omanik Norsk Hydro ja Statoili kaudu.
    Den norske Banki ja Kreditkasseni riigi käes olevate aktsiate väärtus on 1997. a kasvanud 25% ehk 7,2 miljardit Eesti krooni.
    Rootsi riigi tulud aktsiate tõusu pealt on olnud väiksemad kui Norral, kuid ikkagi on nende väärtus kasvanud 16,2 miljardit Eesti krooni. Riigi aktsiate väärtuse kasv (23%) jääb sel aastal alla Rootsi börsiindeksi tõusule (29%). Need ei ole päriselt võrreldavad, kuna riigi investeerimisotsused on eelkõige poliitilised.
    Rootsi riigi suurimad aktsiapakid on Nordbankenis ja metsafirmas Assidomän, mis moodustavad portfelli koguväärtusest 87%. Rahalises väljenduses on Nordbankeni aktsiad kallinenud 9 miljardi ja Assidomäni aktsiad 5,76 miljardi Eesti krooni võrra. Kõige rohkem ehk 34% on tõusnud aga kaitsetööstuskontserni Celsius aktsiad.
    Kuna Kopenhaageni börsil on noteeritud ainult kolm riigi osalusega firmat -- Tele Danmark, SAS Danmark ja Kopenhaageni lennujaam --, siis on arusaadav, miks Taani riik on börsi tõusu pealt teeninud ainult 5,6 miljardit krooni. Riigi aktsiate väärtus kasvas 17%, kuid börsiindeks tõusis samal ajal 30%. SAS Danmarki börsiväärtus on tänavu kasvanud 46%, Kopenhaageni lennujaamal 22% ja Tele Danmarkil 12%.
    Soome riigi börsiportfellis kasvas kõige rohkem energiafirma Neste aktsiate väärtus, millest riigile kuulub 83%. Neste aktsiad tõusid jõuliselt pärast seda, kui sai teatavaks riigi plaan ühendada Imatran Voima Nestega. Hästi on tänavu tõusnud ka metsafirma Enso aktsiad, millest riigile kuulub 44%. Halvasti on seevastu läinud keemiafirmal Kemira, mille aktsiad on tänavu väärtust kaotanud 20%, ja paberimasinatootjal Valmetil.
    Kokku on Soome riik 1997. a börsilt otse riigikassasse saanud ligi kaks miljardit Eesti krooni. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.