• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjamaad lõikavad börsil kasumit

    Samal ajal kui Norra paneb aastas oma naftatulude ülejäägist ligi 85 miljardit Eesti krooni nn õlifondi, teenib riik heal börsiaastal hästi ka riigile kuuluvate aktsiate tõusu pealt.
    Norras kuuluvad riigile põhiliselt suurte pankade ja naftafirmade aktsiaid. Näiteks ainuüksi 116,8 miljoni riigile kuuluva Norsk Hydro aktsia väärtus on sel aastal kasvanud 15,3 miljardi Eesti krooni võrra. Enim ehk 53% on aga sel aastal tõusnud naftafirma Saga aktsiad, kus riik on omanik Norsk Hydro ja Statoili kaudu.
    Den norske Banki ja Kreditkasseni riigi käes olevate aktsiate väärtus on 1997. a kasvanud 25% ehk 7,2 miljardit Eesti krooni.
    Rootsi riigi tulud aktsiate tõusu pealt on olnud väiksemad kui Norral, kuid ikkagi on nende väärtus kasvanud 16,2 miljardit Eesti krooni. Riigi aktsiate väärtuse kasv (23%) jääb sel aastal alla Rootsi börsiindeksi tõusule (29%). Need ei ole päriselt võrreldavad, kuna riigi investeerimisotsused on eelkõige poliitilised.
    Rootsi riigi suurimad aktsiapakid on Nordbankenis ja metsafirmas Assidomän, mis moodustavad portfelli koguväärtusest 87%. Rahalises väljenduses on Nordbankeni aktsiad kallinenud 9 miljardi ja Assidomäni aktsiad 5,76 miljardi Eesti krooni võrra. Kõige rohkem ehk 34% on tõusnud aga kaitsetööstuskontserni Celsius aktsiad.
    Kuna Kopenhaageni börsil on noteeritud ainult kolm riigi osalusega firmat -- Tele Danmark, SAS Danmark ja Kopenhaageni lennujaam --, siis on arusaadav, miks Taani riik on börsi tõusu pealt teeninud ainult 5,6 miljardit krooni. Riigi aktsiate väärtus kasvas 17%, kuid börsiindeks tõusis samal ajal 30%. SAS Danmarki börsiväärtus on tänavu kasvanud 46%, Kopenhaageni lennujaamal 22% ja Tele Danmarkil 12%.
    Soome riigi börsiportfellis kasvas kõige rohkem energiafirma Neste aktsiate väärtus, millest riigile kuulub 83%. Neste aktsiad tõusid jõuliselt pärast seda, kui sai teatavaks riigi plaan ühendada Imatran Voima Nestega. Hästi on tänavu tõusnud ka metsafirma Enso aktsiad, millest riigile kuulub 44%. Halvasti on seevastu läinud keemiafirmal Kemira, mille aktsiad on tänavu väärtust kaotanud 20%, ja paberimasinatootjal Valmetil.
    Kokku on Soome riik 1997. a börsilt otse riigikassasse saanud ligi kaks miljardit Eesti krooni. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Morgan Stanley strateeg: tulekul korrektsioon või karuturg
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.