Eksport kinni maksuseadustes

Ekspordi tõendamine on Roose sõnul seda keerulisem, et kauba omandiõigus võib eksportijalt üle minna juba tehases, laeva pardal, sihtsadamas laeval või kail jne.

«Samuti võidakse Eestist eksporditud kaup igal hetkel uuesti maha müüa kolmandale isikule või suunata kolmandasse riiki. Seetõttu ei pea kaup alati saabuma ekspordi kaubadeklaratsioonil märgitud sihtriiki,» räägib Roose.

Hiljuti kaotas maksuamet kohtuprotsessi, kus ta nõudis ühelt ettevõttelt Iirimaale saadetud kauba pealt 10 000 kroonise käibemaksu tasumist. Väitele, et eksporti ei toimunud, otsis maksuamet tõestust faktides, et kaupade väljavedu tõendavaid laevadokumente ei olnud leitud ja et kaubasaajaks märgitud firmat ei olnud märgitud Iiri ettevõtete registris.

«Maksuamet pingutab sageli üle: kui võib tõendada eksporti saaja riigi tolliameti kinnitusega, siis tegelikult on maksuamet pärinud dokumente igalt poolt mujalt,» kommenteerib õigusbüroo OÜ Amos juhataja Kai Amos.

Ametkonnaks, kes teise riigi tolliametist ettevõtte kohta käivaid tollipabereid välja nõuab, on praegu Eesti tolliamet. «Kui ettevõte need dokumendid esitab, läheb asi muidugi ladusamalt,» lausub tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm.

Ligi 90% toodangust ida suunas eksportiva OÜ Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder lausub, et ta küll ei kujuta hästi ette, kuidas ta Venemaa või Ukraina tollist neid dokumente kätte saaks. «Miks nad üldse peaksid neid meile andma? « arutleb slaavi bürokraatiat tundev firmajuht.

Vello Valm selgitab, et mujal maailmas on tollidokumentide nõudmine märksa karmim ja mitte ainult käibemaksu, vaid ka aktsiiside puhul.

Eesti tollil ei ole tema kinnitusel praeguseni mingeid probleeme dokumentide väljanõudmisel ei Euroopa Liidu riikidest ega ka Venemaalt ja Valgevenest.