24 september 1997

Eksport kinni maksuseadustes

Eksportöör peab saama riigilt tagasi peale käibemaksu ka aktsiisi ja püsieksportöörilt ei tohi võtta impordi käibemaksu, visandab maksumaksjate liidu esimees Enn Roose peamised nõudmised, mida hakatakse oktoobris toimuval diskussioonipäeval poliitikute, riigiametnike ja eksportööridega arutama.

Samuti leiab maksumaksjate liit, et tuleks muuta käibemaksuseaduse osa, mis lubab tolli- või maksuametil vaidluse korral nõuda ettevõttelt ekspordi tõendamiseks selle riigi tollidokumente, kuhu kaup eksporditi.

«Kas seadusandja ei usalda enam Eesti tolli?» küsib Enn Roose.

Ekspordi tõendamine on Roose sõnul seda keerulisem, et kauba omandiõigus võib eksportijalt üle minna juba tehases, laeva pardal, sihtsadamas laeval või kail jne.

«Samuti võidakse Eestist eksporditud kaup igal hetkel uuesti maha müüa kolmandale isikule või suunata kolmandasse riiki. Seetõttu ei pea kaup alati saabuma ekspordi kaubadeklaratsioonil märgitud sihtriiki,» räägib Roose.

Hiljuti kaotas maksuamet kohtuprotsessi, kus ta nõudis ühelt ettevõttelt Iirimaale saadetud kauba pealt 10 000 kroonise käibemaksu tasumist. Väitele, et eksporti ei toimunud, otsis maksuamet tõestust faktides, et kaupade väljavedu tõendavaid laevadokumente ei olnud leitud ja et kaubasaajaks märgitud firmat ei olnud märgitud Iiri ettevõtete registris.

«Maksuamet pingutab sageli üle: kui võib tõendada eksporti saaja riigi tolliameti kinnitusega, siis tegelikult on maksuamet pärinud dokumente igalt poolt mujalt,» kommenteerib õigusbüroo OÜ Amos juhataja Kai Amos.

Ametkonnaks, kes teise riigi tolliametist ettevõtte kohta käivaid tollipabereid välja nõuab, on praegu Eesti tolliamet. «Kui ettevõte need dokumendid esitab, läheb asi muidugi ladusamalt,» lausub tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm.

Ligi 90% toodangust ida suunas eksportiva OÜ Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder lausub, et ta küll ei kujuta hästi ette, kuidas ta Venemaa või Ukraina tollist neid dokumente kätte saaks. «Miks nad üldse peaksid neid meile andma? « arutleb slaavi bürokraatiat tundev firmajuht.

Vello Valm selgitab, et mujal maailmas on tollidokumentide nõudmine märksa karmim ja mitte ainult käibemaksu, vaid ka aktsiiside puhul.

Eesti tollil ei ole tema kinnitusel praeguseni mingeid probleeme dokumentide väljanõudmisel ei Euroopa Liidu riikidest ega ka Venemaalt ja Valgevenest.

Valm peab seepärast täiesti võimalikuks, et Eestis muutub välisriigi tollidokumentide esitamine kõigile eksportööridele kohustuslikuks. «Ilma võrdluseta on võimatu maksupettusi avastada,» kinnitab ta.

Eesti tolli koostöö Läti ja Vene tolliga väiksemates piiripunktides ning kaubadeklaratsioonide kontroll ja iganädalane info võrdlemine on järsult vähendanud pettusi. «Labane pettus on vähenenud, otsitakse keerulisemaid teid offshore-firmade kaudu petmiseks,» täpsustab ta.

Tollipettusteks on mitmesuguseid variante ja kõik need tuginevad tollikontrolli pistelisusele.

Valm tõdeb, et tolliinspektor jõuab põhjalikku kontrolli teha vähestele saadetistele. Peamiselt avatakse koorem ja veendutakse, et kaup on sees, lisab ta.

Tollimaakleri teenuseid pakkuva ASi EE-Trans tollivormistuse osakonna juhataja Allan Reinsalu sõnab, et teoreetiliselt on maksupettuse kindlaim viis tolliinspektor kinni maksta ja pärast tema poolt deklaratsioonile pandud pitsatit kaubaga tagasi sisemaale keerata.

Tema sõnul oleks võimalik kaubaga tagasi pöörata ka inspektorit ära ostmata. «Sadamates seda hästi ei saaks -- seal on karmid sisse- ja väljapääsuload. Aga maapiiril võib olla võimalik, et auto keerab pärast tollidokumendi esitamist otsa ringi,» ütleb Reinsalu.

Hetkel kuum