Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalaekspordis vajaka konservikarpidest

    Viimsis konservikarpe tootva ASi Printtare müügidirektor Aivar Margus ütles, et nõudmine nende toodangu järele on nii suur, et lepingud on ette ära sõlmitud kuni selle aasta lõpuni.
    Marguse sõnul toodab Printtare 10--11 mln konservikarpi kuus, kuid nõudlus nende järele on mitu korda suurem.
    «Me ei saa ka tootmisvõimsust tõsta, niigi oleme piiri peal,» rääkis Margus. Tema andmetel toodavad Eestis konservikarpe peale nende veel vaid paar tehast. Kalatööstustest toodab enda tarbeks konservikarpe ainult AS Viru Rand, teised ostavad pakendi mujalt.
    ASi Printtare möödunud aasta käive oli umbes 120--130 miljonit krooni ja ettevõtte kasum 5--6 miljonit krooni.
    ASi ETK Pärnu Kalamajand kommertsdirektor Indrek Saks tunnistas, et viimasel kolmel kuul on ette tulnud juhtumeid, kus konservikarpide tootjad ei suuda kalatööstustele kaupa tarnida kohe, vaid tellimuse täitmine võtab aega nädala või isegi kaks.
    Hiiumaal asuva ASi Dagöfisk juhataja asetäitja Aivo Pere lisas, et kalatöötlejate eksport on viimase aastaga niipalju kasvanud, et võib tulla puudus pakkematerjalist. Dagöfisk eksportis eelmisel aastal umbes 85 protsenti oma toodangust Venemaale ja Ukrainasse, ettevõtte käive oli 40 miljonit krooni. Dagöfiski tänavune käibeprognoos on 75 miljonit krooni.
    «Me ei julge praegu eriti investeerida, sest ilmselt väheneb nõudlus konservikarpide järele uuel aastal seoses Venemaa rahareformiga, mis kahandab kalatööstuste eksporti sinna,» ütles Aivar Margus. «Tootmine võib väheneda kuni poole võrra ja me oleme siis sunnitud osa inimesi koju saatma. Teine võimalus on hakata tootma konservikarpe lihatööstustele.»
    Indrek Saks Pärnu kalamajandist leidis, et Vene rahareform oluliselt Eesti kalatööstuste eksporti ei vähenda. «Jaanuar on Venemaal pikkade pühade tõttu nagunii surnud kuu ja ehk mõjub nende reform meile seda valutumalt,» lisas Saks.
    Pärnu kalamajand prognoosib tänavu käibeks 50--70 mln krooni, mis on 60% enam kui mullu. Kalamajand ekspordib 95% toodangust Ukrainasse, Venemaale, T?ehhi, Iisraeli ja USAsse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Kaks kodumaist panka võistlevad investorite raha pärast
Kaks eestimaist panka võitlevad investorite tähelepanu nimel, ühel on lähem eesmärk 10% turuosast haarata, teine tahab Eesti suurimaks pangaks saada – kumma pakkumine on investori vaatenurgast parem?
Kaks eestimaist panka võitlevad investorite tähelepanu nimel, ühel on lähem eesmärk 10% turuosast haarata, teine tahab Eesti suurimaks pangaks saada – kumma pakkumine on investori vaatenurgast parem?
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.