Viimsis konservikarpe tootva ASi Printtare müügidirektor Aivar Margus ütles, et nõudmine nende toodangu järele on nii suur, et lepingud on ette ära sõlmitud kuni selle aasta lõpuni.

Marguse sõnul toodab Printtare 10--11 mln konservikarpi kuus, kuid nõudlus nende järele on mitu korda suurem.

«Me ei saa ka tootmisvõimsust tõsta, niigi oleme piiri peal,» rääkis Margus. Tema andmetel toodavad Eestis konservikarpe peale nende veel vaid paar tehast. Kalatööstustest toodab enda tarbeks konservikarpe ainult AS Viru Rand, teised ostavad pakendi mujalt.

ASi Printtare möödunud aasta käive oli umbes 120--130 miljonit krooni ja ettevõtte kasum 5--6 miljonit krooni.

ASi ETK Pärnu Kalamajand kommertsdirektor Indrek Saks tunnistas, et viimasel kolmel kuul on ette tulnud juhtumeid, kus konservikarpide tootjad ei suuda kalatööstustele kaupa tarnida kohe, vaid tellimuse täitmine võtab aega nädala või isegi kaks.

Hiiumaal asuva ASi Dagöfisk juhataja asetäitja Aivo Pere lisas, et kalatöötlejate eksport on viimase aastaga niipalju kasvanud, et võib tulla puudus pakkematerjalist. Dagöfisk eksportis eelmisel aastal umbes 85 protsenti oma toodangust Venemaale ja Ukrainasse, ettevõtte käive oli 40 miljonit krooni. Dagöfiski tänavune käibeprognoos on 75 miljonit krooni.

«Me ei julge praegu eriti investeerida, sest ilmselt väheneb nõudlus konservikarpide järele uuel aastal seoses Venemaa rahareformiga, mis kahandab kalatööstuste eksporti sinna,» ütles Aivar Margus. «Tootmine võib väheneda kuni poole võrra ja me oleme siis sunnitud osa inimesi koju saatma. Teine võimalus on hakata tootma konservikarpe lihatööstustele.»

Indrek Saks Pärnu kalamajandist leidis, et Vene rahareform oluliselt Eesti kalatööstuste eksporti ei vähenda. «Jaanuar on Venemaal pikkade pühade tõttu nagunii surnud kuu ja ehk mõjub nende reform meile seda valutumalt,» lisas Saks.

Pärnu kalamajand prognoosib tänavu käibeks 50--70 mln krooni, mis on 60% enam kui mullu. Kalamajand ekspordib 95% toodangust Ukrainasse, Venemaale, T?ehhi, Iisraeli ja USAsse.