Erikohtlemine suurinvesteeringule

Rahandusminister toetab soodustusi Nitroferdile

Kohtla-Järvele metanoolitehase ehitamiseks umbes 200 miljoni dollarilist investeeringut plaaniva ASi Nitrofert emafirma Gazpromi esindaja Sergei Zagrebailov kinnitas, et Mart Opmann toetas põhimõtteliselt ideed soodustada suuri investeeringuid. Valitsus omab ka praeguse maksuseaduse kohaselt õigust erijuhtudel anda investorile teatavaid soodustusi, lisas ta.

Kui hästi läheb, võib valitsus Nitroferdi investeeringu osas otsusele jõuda kuu jooksul, lausus Zagrebailov pärast kohtumist rahandusministriga.

«Käibemaksuseaduse järgi võib valitsus anda määruse, mille kohaselt saab käibemaksu mitte võtta seadmetelt, mis lähevad meie poolt rajatava metanoolitehase ehituseks,» sõnas Zagrebailov.

Ta rääkis, et nimetatud soodustuse saamiseks on Nitroferdil vaja esitada kõik metanoolitehase projekti puudutavad dokumendid, et see projekt arutataks valitsuses läbi. «Leppisime Opmanniga kokku, et teeme koostööd,» ütles Zagrebailov.

Riigikogus on praegu arutusel seaduseelnõu, mis vabastab investeeringud regiooniti tulumaksust. «Kuna Nitroferdi metanoolitehase projekti Ida-Virumaal puudutab see seadus samuti, lahendab selle seaduse vastuvõtmine firma jaoks mitmed küsimused,» rääkis Zagrebailov.

Rahandusminister Mart Opmanni kommentaari eilse kohtumise kohta ei õnnestunud Äripäeval saada.

Välisinvesteeringute agentuuri direktor Agu Remmelg tõdes, et riigipoolset tuge investeerimisele küsitakse agentuurist üsna tihti. Probleem on tema sõnul olnud eelkõige käibemaksu tagastamises investeeringu tegemisel.

«Meie juures on käinud firmad alates McDonald'sist lõpetades Elcoteqiga,» lausus Remmelg. «Nii et see on probleem ja seda oleme omapoolsete ettepanekutega majandusministeeriumile ning agentuuri nõukogule ka väljendanud.»

Mis puudutab Nitroferti ja tema pöördumist rahandusministri poole, siis avaldas Remmelg arvamust, et see ei ole ainult ühe firma probleem. Käibemaksu tagastamise küsimus ei puuduta tema sõnade kohaselt ainult välisinvestoreid, vaid ka kohalikke ettevõtteid, kes peavad oma raha kinni panema käibemaksu alla ja sisuliselt krediteerivad riigiametnikke.

«Riigi tasemel oleks mõistlik lahendada see küsimus üldisel tasandil,» lausus Remmelg. «Ei ole mõttekas, et iga firma läheb eraldi rahandusministri juurde käibemaksu tagasi nõudma.»

Remmelg rääkis, et maksuamet on saavutanud küll sellise taseme, et suudab maksud korralikult kätte saada. Järgmine etapp võiks olla aga selline, et otsida võimalusi, kuidas teha ettevõtetega koostööd, mitte koguda makse, kui nad tuleb nagunii tagasi maksta.

Selline ajutine käiberaha kinnipanek võib segada ettevõtete arendamist, ütles Remmelg.