Investor peab usaldama maaklerit

Ükski klient ei anna portfellihaldurile oma raha, kui ta teda ei usalda, väidab maaklerfirma HF Kapital juhataja Margus Uudam. Portfellihaldusega tegelev firma sõlmib kliendiga lepingu, mis sisaldab ka konfidentsiaalsuse sätet ja portfellihaldur on kohustatud sellest kinni pidama, räägib Uudam.

Pangasaladuse hoidmise kohustuse sätestab krediidiasutuste seadus. Pangaliidu õigusnõuniku Katrin Talihärmi sõnul see säte pankade tütarfirmadele ei laiene. Portfellihaldusega ei tegele valdavalt mitte pangad, vaid nende tütarfirmad või pankadega lõdvemalt seotud ettevõtted. Tallinna väärtpaberibörsi reglement seda küsimust ei reguleeri.

Ametisaladuse hoidmise eest makstakse väärtpaberivahendajatele tavaliselt lisatasu, kuid elu on näidanud, et ka sellest alati ei piisa.

Kui maakleril on alust arvata, et kliendi aktsiate ostu- või müügikorralduse puhul on tegemist siseinformatsiooni baasil sooritatava tehinguga, peab maakler börsi reglemendi kohaselt informeerima sellest börsi.

Portfellihalduse puhul arutab klient oma ostusoovid halduriga läbi ja põhjendab, miks ta üht või teist väärtpaberit osta soovib. Arutluse käigus jõutakse ühisele seisukohale, kas seda on mõtet teha või mitte, selgitab Uudam. «Keegi ei ole meile oma arvamust jõuga peale surunud,» väidab ta.

Aga kliendil on võimalik kõigi oma investeerimisotsuste tegemine ka portfellihalduri hooleks jätta.

Väärtpaberite portfellihalduse teenuse kasutajad on pöördunud halduri poole peamiselt parema informatsiooni ootuses, vähetähtis ei ole ka aja kokkuhoid ja kasumi suurem võimendus.

Väärtpaberiturul seni iseseisvalt tegutsenud majandusministeeriumi osakonnajuhataja Kalev Pikaru ütleb, et ta peab juba pikemat aega plaani oma portfellihaldurit kasutama hakata.

Forekspanga arendusdirektor Jens Haug hindab portfellihalduri tööd huvitavaks ja tasuvaks. «Ükski normaalse mõistusega inimene ei taha sellest niisama heast peast loobuda,» kinnitab ta.

Portfellihaldurid oma sissetulekuid avaldada ei soovi. ICI Trusti maakler Sven Kunsing väidab, et tema tasu ületab mitmekordselt Eesti keskmise palga.

Haldurite tasustamisel on väärtpaberitega kauplevad firmad läinud erinevat teed. Kes on pannud halduri tasu sõltuvusse väärtpaberiportfelli tulususest, kes firma üldisest kasumist.

Forekspank on valinud teise võimaluse. Haug põhjendab tasustamissüsteemi valikut investori turvalisusega. «Kui panna halduri tasu sõltuvusse väärtpaberiportfelli tootlikkusest, võib see kujuneda investorile ohtlikuks, sest haldur võib hakata võtma põhjendamatult suuri riske,» selgitab Haug.

EstiB-Talinvesti Varahalduse turundusjuhi Jan Andresoo sõnul on nende firma portfellihalduri tasu sõltuvuses tema hallatavate väärtpaberiportfellide tootlikkusest. «Kuidas sa muidu ikka inimest motiveerid,» põhjendab Andresoo.

Kliendile kahjulike tehingute sooritamine on Andresoo sõnul praktiliselt võimatu, kui väärtpabereid vahendavas firmas toimub efektiivne kontroll. Samuti on haldur huvitatud, et saavutada võimalikult kõrge tootlikkus, mis on ka kliendile parim, väidab ta.

Tallinna Panga Varahalduses sõltub halduri tasu ainult portfelli suurusest. Panga nõukogu aseesimees Targo Raus ütleb, et investeeringute tegemise üle ei otsusta ainult portfellihaldur, vaid panga investeerimiskomitee, kes otsustab, kas pangale kuuluval firmal sobib investeerida mingisse konkreetsesse väärtpaberisse. «Me ei taha, et mingi rumal portfellihaldur viiks alla firma maine,» põhjendab Raus. «Investoril oleks siis põhjust öelda, et kui te ei suuda normaalseid inimesi tööle võtta, mina oma raha teile ei anna,» lisab ta.

Kawe Kapitali portfellihaldur Oliver Kangro ütleb, et väikeses firmas on tõenäosus, et keegi liiga palju lobiseb, väiksem.