Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor peab usaldama maaklerit

    Ükski klient ei anna portfellihaldurile oma raha, kui ta teda ei usalda, väidab maaklerfirma HF Kapital juhataja Margus Uudam. Portfellihaldusega tegelev firma sõlmib kliendiga lepingu, mis sisaldab ka konfidentsiaalsuse sätet ja portfellihaldur on kohustatud sellest kinni pidama, räägib Uudam.
    Pangasaladuse hoidmise kohustuse sätestab krediidiasutuste seadus. Pangaliidu õigusnõuniku Katrin Talihärmi sõnul see säte pankade tütarfirmadele ei laiene. Portfellihaldusega ei tegele valdavalt mitte pangad, vaid nende tütarfirmad või pankadega lõdvemalt seotud ettevõtted. Tallinna väärtpaberibörsi reglement seda küsimust ei reguleeri.
    Ametisaladuse hoidmise eest makstakse väärtpaberivahendajatele tavaliselt lisatasu, kuid elu on näidanud, et ka sellest alati ei piisa.
    Margus Uudami sõnul pole midagi karta sellistel inimestel, kes tegutsevad väärtpaberiturul, maksavad saadud tulu pealt ära maksud ja teostavad tehinguid oma analüüsi ning informatsiooni põhjal. Üldjuhul pole tema väitel ka portfellihalduril mingit motivatsiooni seda informatsiooni avaldada. Vähetõenäoline, et teave, kuidas üks 60aastane pensionär aktsiaid ostis ja mis ta nendega hiljem tegi, kellelegi huvi pakuks.
    Kartma peavad järelikult väikeinvestorid, kelle tehingud millegipärast päevavalgust kardavad, on need siis siseinformatsiooni põhjal tehtud või pole investeeritud vahendid puhta päritoluga.
    Maaklerfirmad tunnevad huvi inimese raha päritolu vastu, mitte uudishimust, vaid selleks, et välja töötada talle sobiv investeerimisstrateegia. Kõik inimesed ei ole valmis võtma ühesuguseid riske. Kui ühele inimesele pole veel 100 000 krooni kaotamine maailma lõpp, siis teisele, kellel väärtpaberiturult hiigelkasumite saamise lootuses on piltlikult öeldes panti pandud ka naine ja lapsed, on ka kümme korda väiksemast summast ilmajäämine traagika.
    Kui portfellihalduril tekib tõsine kahtlus, et investori raha puhul on tegemist probleemse rahaga, on igal maakleril õigus sellest kliendist loobuda, väidab Uudam.
    Endine väärtpaberimaakler Peeter Teder tõi väärtpaberiinspektsiooni direktori asetäitja Indrek Jakobsoni väärtpaberitehingud avalikkuse ette enda sõnul sellepärast, et ta ei saanud rahulikult pealt vaadata, kuidas väärtpaberituru seaduslikkuse eest vastutav isik ise seadusi rikub.
    Väärtpaberiinspektsiooni endine peadirektor Vahur Lokk andis aasta alguses välja määruse, mille järgi väärtpaberiinspektsiooni töötajad ei tohtinud enam omada väärtpabereid. Selleks, et töötajatele mitte otsest kahju tekitada, andis Lokk enda väitel töötajatele kuu aega määruse täitma hakkamiseks. Loki sõnul oleks kõik inspektsiooni töötajad pidanud hiljemalt märtsi lõpuks oma väärtpaberiarved sulgema. Tegelikult likvideeris Indrek Jakobson oma väärtpaberiarve alles 19. juuniks.
    Jakobson kinnitab, et tema pole teinud midagi seadusevastast, sest Eesti seadused ei keela kellelgi omada väärtpabereid.
    «Kui inimene käitub seaduslikult õigesti, aga ühiskonna hinnangul eetiliselt valesti, siis jääb see tema enda vastutusele, ega maakler saa olla kellegi moraaliõpetaja,» väidab Margus Uudam.
    Kui maakleril on alust arvata, et kliendi aktsiate ostu- või müügikorralduse puhul on tegemist siseinformatsiooni baasil sooritatava tehinguga, peab maakler börsi reglemendi kohaselt informeerima sellest börsi.
    Portfellihalduse puhul arutab klient oma ostusoovid halduriga läbi ja põhjendab, miks ta üht või teist väärtpaberit osta soovib. Arutluse käigus jõutakse ühisele seisukohale, kas seda on mõtet teha või mitte, selgitab Uudam. «Keegi ei ole meile oma arvamust jõuga peale surunud,» väidab ta.
    Aga kliendil on võimalik kõigi oma investeerimisotsuste tegemine ka portfellihalduri hooleks jätta.
    Väärtpaberite portfellihalduse teenuse kasutajad on pöördunud halduri poole peamiselt parema informatsiooni ootuses, vähetähtis ei ole ka aja kokkuhoid ja kasumi suurem võimendus.
    Väärtpaberiturul seni iseseisvalt tegutsenud majandusministeeriumi osakonnajuhataja Kalev Pikaru ütleb, et ta peab juba pikemat aega plaani oma portfellihaldurit kasutama hakata.
    Forekspanga arendusdirektor Jens Haug hindab portfellihalduri tööd huvitavaks ja tasuvaks. «Ükski normaalse mõistusega inimene ei taha sellest niisama heast peast loobuda,» kinnitab ta.
    Portfellihaldurid oma sissetulekuid avaldada ei soovi. ICI Trusti maakler Sven Kunsing väidab, et tema tasu ületab mitmekordselt Eesti keskmise palga.
    Haldurite tasustamisel on väärtpaberitega kauplevad firmad läinud erinevat teed. Kes on pannud halduri tasu sõltuvusse väärtpaberiportfelli tulususest, kes firma üldisest kasumist.
    Forekspank on valinud teise võimaluse. Haug põhjendab tasustamissüsteemi valikut investori turvalisusega. «Kui panna halduri tasu sõltuvusse väärtpaberiportfelli tootlikkusest, võib see kujuneda investorile ohtlikuks, sest haldur võib hakata võtma põhjendamatult suuri riske,» selgitab Haug.
    EstiB-Talinvesti Varahalduse turundusjuhi Jan Andresoo sõnul on nende firma portfellihalduri tasu sõltuvuses tema hallatavate väärtpaberiportfellide tootlikkusest. «Kuidas sa muidu ikka inimest motiveerid,» põhjendab Andresoo.
    Kliendile kahjulike tehingute sooritamine on Andresoo sõnul praktiliselt võimatu, kui väärtpabereid vahendavas firmas toimub efektiivne kontroll. Samuti on haldur huvitatud, et saavutada võimalikult kõrge tootlikkus, mis on ka kliendile parim, väidab ta.
    Tallinna Panga Varahalduses sõltub halduri tasu ainult portfelli suurusest. Panga nõukogu aseesimees Targo Raus ütleb, et investeeringute tegemise üle ei otsusta ainult portfellihaldur, vaid panga investeerimiskomitee, kes otsustab, kas pangale kuuluval firmal sobib investeerida mingisse konkreetsesse väärtpaberisse. «Me ei taha, et mingi rumal portfellihaldur viiks alla firma maine,» põhjendab Raus. «Investoril oleks siis põhjust öelda, et kui te ei suuda normaalseid inimesi tööle võtta, mina oma raha teile ei anna,» lisab ta.
    Kawe Kapitali portfellihaldur Oliver Kangro ütleb, et väikeses firmas on tõenäosus, et keegi liiga palju lobiseb, väiksem.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Balti koondindeks alustas nädalat langusega
Baltic Benchmark langes päeva lõpuks 0,3%. Riia börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes 0,7%. Tallinna ja Vilniuse indeksid sulgusid mõlemad 0,2% miinuses.
Baltic Benchmark langes päeva lõpuks 0,3%. Riia börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes 0,7%. Tallinna ja Vilniuse indeksid sulgusid mõlemad 0,2% miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Baltic Workboats hakkab pärast Soome ettevõtte ostu suuremaid laevu ehitama
Saaremaal asuv laevaehitusettevõtte Baltic Workboats ja Soome Työvene Oy lõid ühiselt uue firma Nordic Yards Group, mis hakkab Nasva ja Uusikaupunki tehastest turule tooma kuni 120meetriseid laevu.
Saaremaal asuv laevaehitusettevõtte Baltic Workboats ja Soome Työvene Oy lõid ühiselt uue firma Nordic Yards Group, mis hakkab Nasva ja Uusikaupunki tehastest turule tooma kuni 120meetriseid laevu.

Olulisemad uudised

Kas maksuamet küsis maksupettust? "Me ei saa seda aktsepteerida"
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.