• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor peab usaldama maaklerit

    Ükski klient ei anna portfellihaldurile oma raha, kui ta teda ei usalda, väidab maaklerfirma HF Kapital juhataja Margus Uudam. Portfellihaldusega tegelev firma sõlmib kliendiga lepingu, mis sisaldab ka konfidentsiaalsuse sätet ja portfellihaldur on kohustatud sellest kinni pidama, räägib Uudam.
    Pangasaladuse hoidmise kohustuse sätestab krediidiasutuste seadus. Pangaliidu õigusnõuniku Katrin Talihärmi sõnul see säte pankade tütarfirmadele ei laiene. Portfellihaldusega ei tegele valdavalt mitte pangad, vaid nende tütarfirmad või pankadega lõdvemalt seotud ettevõtted. Tallinna väärtpaberibörsi reglement seda küsimust ei reguleeri.
    Ametisaladuse hoidmise eest makstakse väärtpaberivahendajatele tavaliselt lisatasu, kuid elu on näidanud, et ka sellest alati ei piisa.
    Margus Uudami sõnul pole midagi karta sellistel inimestel, kes tegutsevad väärtpaberiturul, maksavad saadud tulu pealt ära maksud ja teostavad tehinguid oma analüüsi ning informatsiooni põhjal. Üldjuhul pole tema väitel ka portfellihalduril mingit motivatsiooni seda informatsiooni avaldada. Vähetõenäoline, et teave, kuidas üks 60aastane pensionär aktsiaid ostis ja mis ta nendega hiljem tegi, kellelegi huvi pakuks.
    Kartma peavad järelikult väikeinvestorid, kelle tehingud millegipärast päevavalgust kardavad, on need siis siseinformatsiooni põhjal tehtud või pole investeeritud vahendid puhta päritoluga.
    Maaklerfirmad tunnevad huvi inimese raha päritolu vastu, mitte uudishimust, vaid selleks, et välja töötada talle sobiv investeerimisstrateegia. Kõik inimesed ei ole valmis võtma ühesuguseid riske. Kui ühele inimesele pole veel 100 000 krooni kaotamine maailma lõpp, siis teisele, kellel väärtpaberiturult hiigelkasumite saamise lootuses on piltlikult öeldes panti pandud ka naine ja lapsed, on ka kümme korda väiksemast summast ilmajäämine traagika.
    Kui portfellihalduril tekib tõsine kahtlus, et investori raha puhul on tegemist probleemse rahaga, on igal maakleril õigus sellest kliendist loobuda, väidab Uudam.
    Endine väärtpaberimaakler Peeter Teder tõi väärtpaberiinspektsiooni direktori asetäitja Indrek Jakobsoni väärtpaberitehingud avalikkuse ette enda sõnul sellepärast, et ta ei saanud rahulikult pealt vaadata, kuidas väärtpaberituru seaduslikkuse eest vastutav isik ise seadusi rikub.
    Väärtpaberiinspektsiooni endine peadirektor Vahur Lokk andis aasta alguses välja määruse, mille järgi väärtpaberiinspektsiooni töötajad ei tohtinud enam omada väärtpabereid. Selleks, et töötajatele mitte otsest kahju tekitada, andis Lokk enda väitel töötajatele kuu aega määruse täitma hakkamiseks. Loki sõnul oleks kõik inspektsiooni töötajad pidanud hiljemalt märtsi lõpuks oma väärtpaberiarved sulgema. Tegelikult likvideeris Indrek Jakobson oma väärtpaberiarve alles 19. juuniks.
    Jakobson kinnitab, et tema pole teinud midagi seadusevastast, sest Eesti seadused ei keela kellelgi omada väärtpabereid.
    «Kui inimene käitub seaduslikult õigesti, aga ühiskonna hinnangul eetiliselt valesti, siis jääb see tema enda vastutusele, ega maakler saa olla kellegi moraaliõpetaja,» väidab Margus Uudam.
    Kui maakleril on alust arvata, et kliendi aktsiate ostu- või müügikorralduse puhul on tegemist siseinformatsiooni baasil sooritatava tehinguga, peab maakler börsi reglemendi kohaselt informeerima sellest börsi.
    Portfellihalduse puhul arutab klient oma ostusoovid halduriga läbi ja põhjendab, miks ta üht või teist väärtpaberit osta soovib. Arutluse käigus jõutakse ühisele seisukohale, kas seda on mõtet teha või mitte, selgitab Uudam. «Keegi ei ole meile oma arvamust jõuga peale surunud,» väidab ta.
    Aga kliendil on võimalik kõigi oma investeerimisotsuste tegemine ka portfellihalduri hooleks jätta.
    Väärtpaberite portfellihalduse teenuse kasutajad on pöördunud halduri poole peamiselt parema informatsiooni ootuses, vähetähtis ei ole ka aja kokkuhoid ja kasumi suurem võimendus.
    Väärtpaberiturul seni iseseisvalt tegutsenud majandusministeeriumi osakonnajuhataja Kalev Pikaru ütleb, et ta peab juba pikemat aega plaani oma portfellihaldurit kasutama hakata.
    Forekspanga arendusdirektor Jens Haug hindab portfellihalduri tööd huvitavaks ja tasuvaks. «Ükski normaalse mõistusega inimene ei taha sellest niisama heast peast loobuda,» kinnitab ta.
    Portfellihaldurid oma sissetulekuid avaldada ei soovi. ICI Trusti maakler Sven Kunsing väidab, et tema tasu ületab mitmekordselt Eesti keskmise palga.
    Haldurite tasustamisel on väärtpaberitega kauplevad firmad läinud erinevat teed. Kes on pannud halduri tasu sõltuvusse väärtpaberiportfelli tulususest, kes firma üldisest kasumist.
    Forekspank on valinud teise võimaluse. Haug põhjendab tasustamissüsteemi valikut investori turvalisusega. «Kui panna halduri tasu sõltuvusse väärtpaberiportfelli tootlikkusest, võib see kujuneda investorile ohtlikuks, sest haldur võib hakata võtma põhjendamatult suuri riske,» selgitab Haug.
    EstiB-Talinvesti Varahalduse turundusjuhi Jan Andresoo sõnul on nende firma portfellihalduri tasu sõltuvuses tema hallatavate väärtpaberiportfellide tootlikkusest. «Kuidas sa muidu ikka inimest motiveerid,» põhjendab Andresoo.
    Kliendile kahjulike tehingute sooritamine on Andresoo sõnul praktiliselt võimatu, kui väärtpabereid vahendavas firmas toimub efektiivne kontroll. Samuti on haldur huvitatud, et saavutada võimalikult kõrge tootlikkus, mis on ka kliendile parim, väidab ta.
    Tallinna Panga Varahalduses sõltub halduri tasu ainult portfelli suurusest. Panga nõukogu aseesimees Targo Raus ütleb, et investeeringute tegemise üle ei otsusta ainult portfellihaldur, vaid panga investeerimiskomitee, kes otsustab, kas pangale kuuluval firmal sobib investeerida mingisse konkreetsesse väärtpaberisse. «Me ei taha, et mingi rumal portfellihaldur viiks alla firma maine,» põhjendab Raus. «Investoril oleks siis põhjust öelda, et kui te ei suuda normaalseid inimesi tööle võtta, mina oma raha teile ei anna,» lisab ta.
    Kawe Kapitali portfellihaldur Oliver Kangro ütleb, et väikeses firmas on tõenäosus, et keegi liiga palju lobiseb, väiksem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
USA kaubanduspüha tabas ootamatu pööre
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Uus Saksa valgusfoori võimuliit rajatakse vastuolulistele plaanidele
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.
Pärast kaks kuud kestnud koalitsioonikõnelusi Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalsete vabade demokraatide vahel tuli Angela Merkelilt võimu üle võttev poliitiline liit välja esialgse leppega, mille elluviimine saab analüütikute hinnangul olema keeruline.