Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riskid suhtlusel kohverekspedeerijaga
1996. aasta sügisel vabastati käibemaksuseaduse muutmisega välisekspedeerimisega seotud teenused käibemaksust. Hulgaliselt tekkis nn kohverekspedeerijaid või pereekspedeerijaid. Paraku puudub neil sageli riskikapital omavahendite näol ja ka kindlustus. Sagedaste apsude ja võlgnevuste tõttu on mõni neist korduvalt nime ja personali vahetanud.
Kui tellija koormaga midagi juhtub (auto ei saabu laadima, hilinemine, koorma riknemine, hävinemine või osaline puudujääk), siis kohverekspedeerija, juhul kui ta ei ole võimeline probleemi operatiivselt lahendama, peidab pea liiva alla ja küsib: «Aga mida mina sain parata, et auto läks rikki või juht end täis jõi?» Tellija kolmandale helistamisele ei pruugi aga vastata enam ükski telefon. Parimal juhul saab ta otsekontakti tegeliku vedajaga. Ent see pole lahendus, sest juriidiliselt ei ole ta ju temalt vedu tellinud.
Vedajal võib väikeekspedeerija makseraskuste puhul tekkida pingeline olukord. Kui väikeekspedeerija välismaisest ekspedeerijast tööandjaga midagi juhtub (sagedami esinevad nii tahtlikud- kui ka tahtmatud pankrotid) ja võlg vedajale on jõudnud kasvada kuuekohalise summani, siis tõenäoliselt vedaja seda raha enam ei näe.
Väikesel osaühingust ekspedeerijal puudub reeglina omakapital ja ta vastutab ainult osakukapitali ulatuses. Seejärel ta lõpetab tegevuse, ostab uue nimega uue firma ja jätkab uue personaliga.