Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vajatakse koputajaid
Koputage meile ja me pa-kume teile vastuteeneid. Tolliamet laenas rahvusvahelisest kogemusest idee pakkuda eksportööridele vastastikuse mõistmise memorandumeid, millega salakaubaveost märku andvad ettevõtted saavad kasutada lihtsustatud tollivormistust.
Äripäeva arvates on tolliameti säärase käigu eesmärk küll üllas, ent ei pruugi Eestis loodetud efekti anda. Suurepärane, et tolliamet tahab oma töö tulemuslikumaks muuta, ent kas koputajate värbamine selleks just kõige õigem vahend on.
Tõsi, võib arvata, et salakaubakoputamist on tollisüsteemis ka enne memorandumit kasutatud. Pistelise kontrolli käigus pimedate juhustena avastatud viinalaadungid vms on siiski murdosa «saagist».
Tolliametil on vihjetelefon juba 1993. aastast peale. Ent nagu Eesti Päevalehele on tõdenud ameti järelevalveosakonna juhataja Vello Valm, heliseb see aparaat paar-kolm korda kuus. Valmi väitel pole ühtegi suurt salakaubakogust automaatvastajale laekunud info abil õnnestunud avastada.
Samas kirjatükis nendib ka Tallinna kriminaalpolitsei komissar Uno Paas, et asjalikult ei toimi nendegi vihjetelefon. Vajalike andmete asemel on tühjad kõned, kus põhiliselt naabrite peale keelt kantakse.
Eesti maksuamet veel sellist kõnetraati sisse seadnud ei ole. Soomes Häme maakonnas on see katseliselt käigus. Tulemus on taas ohtrad kaebused naabrite aadressil pluss laialdane vastukaja/kriitika Soome ajakirjanduses.
Vabatahtlik vihjamine ei ole seni märgatavaid tulemusi andnud. Nüüd tahab tolliamet koputamise päris ametlikuks ja lepingutega sõlmitavaks kohustuseks teha. Eesmärk pühendab küll vahel abinõu, ent antud juhul on tolliamet vist küll adressaadiga eksinud.
Inimene on olemuselt paheline. Rõõmuga sööb eestlane ära teise eestlase. Suuri summasid ja konkurentsieelist tõotav kruvikeeramine võib Eesti tingimustes osutuda määravamaks kui õiglustunne. See mis on tulemuslik Rootsis, Inglismaal, Saksamaal või mujal, võib Eestis vastupidise efekti anda. Signaliseerimislepingud annavad ettevõtetele suurepärase võimaluse konkurentidele n-ö ära tegema hakata.
Lihtsustatud tollikontroll võib tähendada ka kontrollimata pääsemist. Kui seni kontrolliti pisteliselt, siis nüüd hakatakse kontrollima neid, kelle peale koputatakse.
Asjade käiku utreerides võib parimatele koputajatele hakata väljastama nn kuldkoputaja sertifikaati, kinnitades selle ka koputaja eksporditavatele kaupadele tähisena, et need kaubad kontrollimisele ei kuulu. Pidada saab punktiarvestust, iga koputus annab nii-ja niipalju punkte, valekoputus võtab neid jälle maha. Nullseisu jõudes ähvardab koputajat jälle kontrollioht. Stiimul missugune!
Toimetus leiab, et ametni-kud ei tohiks pealekaebamist tolliprotseduuride lihtsustamise abil soodustada. Tolliprotseduuride lihtsustamine on kõigi eksportööride poolt oodatud ja vajalik samm, ent seda präänikuna välja pakkuda pole pehmelt öeldes eriti soliidne.
Ühiskonna petmise kontrollimiseks on koputamise asemel siiski muud vahendid. Paljud neist kuuluvad politsei töövaldkonda.
Tolli rida oleks salakaubanduse tõkestamiseks eelkõige oma töötajad korralikult tööle panna. Kui tolliamet aga leiab, et kõige tõhusam on pimesi üle võtta vastastikuse mõistmise memorandumi mall, oleks mõistlik alati kontrollida ka koputajaid.