Esmakordselt Euroopa 110aastases autonduse ajaloos jõudsid Euroopa autotootjad ühisele kokkuleppele mootoriõlidele esitatavate miinimumnõuete osas.
Vana CCMC-klassifikatsiooni võis kasutada kuni 31. detsembrini 1996. Uus ACEA-klassifikatsioon eristab mootoriõlisid järgmiselt:
A -- ottomootoriõlid, B -- sõiduautode diiselmootoriõlid, E -- veoautode diiselmootoriõlid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Igas rühmas (A, B ja E) jagunevad mootoriõlid esialgselt omakorda kolme numbriga tähistatud kategooriasse (1, 2 ja 3). Mida suurem on number, seda parema kvaliteediga on vastava rühma õli. Viimasena näidatakse ära antud klassifikatsiooni kehtestamise aasta ehk nn kood (näiteks A1-96 või E3-96).
Näiteid
A1-96 -- väiksema viskoossusega (SAE... W-20, ...W-30 ja ...W-40) ja kütust säästvad mootoriõlid, hea termilise stabiilsusega, tagavad korraliku määrimise.
A2-96 -- üldlevinud ottomootoriõli kvaliteet.
A3-96 -- ottomootoriõlide tippkvaliteet.
B1-96 -- väiksema viskoossusega (SAE... W-20, ...W-30 ja ...W-40) ja kütust säästvad diiselmootoriõlid, hea termilise stabiilsusega, tagavad korraliku määrimise.
B2-96 -- üldlevinud sõidu- ning pakiauto diiselmootoriõli kvaliteet.
B3-96 -- sõidu- ja pakiauto diiselmootoriõli tippkvaliteet.
Analoogiline tähistussüsteem kehtib ka tähist E kasutavate veoautode diiselmootorites kasutatavate õlide tähistamisel -- mida suurem on tähele järgnev number, seda kõrgem on selle kvaliteet (nt E1-96, E2-96, E3-96).
Lisaks ülaltoodud kolmele kategooriale on tulekul E4-96, mis on mõeldud 1996. aastal toodetud erakordselt pika õlivahetusintervalliga (kuni 90 000 kilomeetrit) turbodiiselmootorite jaoks.