Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangaaktsiate ootamatu langus

    Aktsiahindade langus võib küll kurvastada eufooriaga kaasa läinud investoreid, ent perspektiivis peaksid aktsiahinnad tänu majanduse kiirele arengule taas tõusma hakkama, lohutas paanikasse sattunud investoreid eile Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan.
    Eilne päev langetas oluliselt pangasektori aktsiaid. Näiteks Eesti turuliidri Hansapanga aktsia langes hetkeks 40 protsenti 115 krooni tasemele, mispeale mitmed maaklerid arvasid, et börsisüsteemi on sattunud viga. Levisid kuuldused, et börs peatas pärast aktsiahinna sellist langust hetkeks tegevuse.
    Tallinna börsi tegevdirektor Helo Meigas ütles, et ta kontrollis üle kõik Hansapanga aktsiatega tehtud tehingud ja kinnitas, et hinnanoteeringud langesid 115 krooni tasemele. Meigase sõnul börs eilse päeva jooksul kordagi oma tegevust ei peatanud.
    Aktsiahindade langus oli tingitud repoportfellide likvideerimisest, tunnistasid eile mitmed pankade töötajad. Tallinna Panga juhatuse liige Martti Siimann ütles, et pangad on asunud laenude tagatiseks panditud aktsiaid müüma. Kuna aktsiate tagatisel enam laenu ei anta, siis aktsiahinnad langevad, lisas ta.
    Tallinna Panga aktsia hind langes eile 23 protsenti. Kokku on Tallinna Panga turuväärtus langenud viimase kuuga poole võrra, jõudes eile 451 miljoni kroonini. Tallinna Panga aktsia hind sulgus eile 47 krooni tasemel, mis on ainult 10 krooni kõrgem aktsia bilansilisest väärtusest.
    Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro ütles, et börsilangus pole tingitud mitte repoportfellide müügist, vaid sellest, et uusi repotehinguid enam ei tehta. See tähendab, et aktsiate ostmiseks pangad laenu ei anna, lausus ta.
    Kangro leidis, et praegu teenib rahaturul üle 10 protsendi kasvanud lühiajaliste intressidega piisavalt palju ja võrreldes aktsiatega tunduvalt enam.
    Martti Siimann ütles, et kui aktsiate hinnad veelgi langevad, võivad tekkida mitmetel klientidel makseraskused ja tööstusettevõtteid võib tabada pankrot. See omakorda tähendab, et pankadel lähevad laenuportfellid hapuks, lausus Siiman. «See on kõige mustem variant,» lisas ta.
    Margus Kangro hinnangul peatset hinnatõusu veel ennustada ei saa. Pangad eelistavad raha hoida pigem kõrge hinnatasemega võlakirjades, märkis ta.
    Kangro arvates aktsiahinnad nominaalini langeda ei saa. «Siis hakkavad juba karvamütsid ka ostma, paigutades oma viimase piimaraha aktsiaturule,» kirjeldas ta.
    Martti Siimanni väitel hakkab aktsiaturg jälle ülespoole liikuma siis, kui mõni investor teeb esimese sammu ostmise suunas. Seni pole keegi aktsiaid osta riskinud, sest keegi ei tea, kui palju võib aktsiaturg veelgi langeda, ütles ta.
    Analüütikute arvates piisab praeguste väikeste käivete juures mõne miljoni krooni turuletulekust, et hinnad hakkaksid ülespoole liikuma.
    Aare Järvan tunnistas, et Eesti Pank ei lähe appi ühelegi kommertspangale, kui neil peaks tekkima seoses aktsiahindade langusega tõsiseid raskusi. Järvan ütles, et ta ei saa Eesti Panga ametnikuna vastata küsimusele, mis saab siis, kui pankrotistuva panga kliendid kaotavad oma raha.
    Järvani sõnul Eesti kommertspankadel praegu raskusi ei ole ja keskpanga senisest karmimad nõuded kindlustavad pankade positsioone.
    Eesti Pank näeb toimunud börsilangust positiivses valguses, sest see aitab maha jahutada ülekuumenenud finantssektorit, märkis Järvan.
    Järvan ütles, et on märke selle kohta, et välismaalt saadud odav laenuraha jõudis kas otseseid või kaudseid kanaleid pidi börsile.
    Pankadele esitatud karmimad nõuded aitavad massilist välismaise raha juurdevoolu peatada ja ergutada kodumaist säästmist, kinnitas Järvan.
    Järvan ütles, et börsikrahhi ei saa nimetada aktsiamulli lõhkemiseks, sest Eesti majandus areneb kiires tempos ning pikaajalised investorid sellest ei kaota. Tema sõnul on ka börs üks säästuinstrumentidest, mille abil jõuab säästetud raha investeeringutena ettevõtlusse.
    Kalev Pikaru -- majandusministeeriumi osakonnajuhataja
    Mina usun küll Eesti väärtpaberiturgu ja selle edasisse arengusse. Vahepealsed langused on loomulikud kogu maailma väärtpaberiturgudel. Tegelikult ei ole ju börsiettevõtete majandusnäitajates midagi muutunud. Kui vaatame eilset Hoiupanga ja Hansapanga aktsia kukkumist, siis hinnalangus on tingitud emotsionaalsetest teguritest, mitte pankade ebaefektiivsest tööst. Endale võiks ehk ette heita, et ei tabanud ära õiget momenti aktsiate müümiseks.
    Hannes Verlin -- H&E Antenn omanik
    Hoian rahulikult oma aktsiaid ja ootan, millal turg madalaima taseme saavutab, et siis aktsiaid kogu vaba raha eest juurde osta. Kas see põhi just käes on, aga see on lähipäevade küsimus. Paanikas võivad praegu olla need väikeinvestorid, kes mängivad turul pangalaenust saadud rahaga või repodega.
    Ostsin ise ka Tallinna Panga aktsiat 120 krooni tasemelt ja peaksin nüüd õnnetu olema. Arvan, et asja kompenseerib, kui praeguselt tasemelt aktsiaid juurde osta.
    Kristjan Hänni -- Hoiupanga
    Aktivajuhtimise ASi juhatuse esimees
    Väikeinvestoritel, kes omandasid Hoiupanga aktsiat 13 krooniga või Hansapanga aktsiat esmasemissioonist, ei ole muretsemiseks põhjust, nendel kes turule tulnud hilisemal ajal, ei ole enesetunne muidugi kiita.
    Lohutuseks võib öelda, et Eesti aktsiad on nüüd juba tõesti odavad ja võib väita, et poole aasta pärast saab neid osta enam kui 25 protsenti kõrgemalt hinnatasemelt. Eile oli tunda, et pangad realiseerisid repoportfelle.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dividendiaktsiad, mida tasub portfelli krabada Hea dividendiaktsia tunneb ära ühe olulise asja järgi
S&P 500 indeksil on seljataga keskmisest oluliselt kõrgema tootlusega aasta ja ka aasta algus on kulgenud tõusujoones. Kas praegu üldse tasub investoril vaadata dividendiaktsiate poole ja millised tõotavad parimat tootlust?
S&P 500 indeksil on seljataga keskmisest oluliselt kõrgema tootlusega aasta ja ka aasta algus on kulgenud tõusujoones. Kas praegu üldse tasub investoril vaadata dividendiaktsiate poole ja millised tõotavad parimat tootlust?
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Sitke südamega ronija
Horoskoope koostades ennustaksin Volkswagen Amaroki teisele põlvkonnale helget tulevikku, sest nn eurokastikate seas on tegu teistest luksuslikuma tükiga, mis pole minetanud oma ronimisoskusi ja millel on vähemalt üks oluline konkurentsieelis.
Horoskoope koostades ennustaksin Volkswagen Amaroki teisele põlvkonnale helget tulevikku, sest nn eurokastikate seas on tegu teistest luksuslikuma tükiga, mis pole minetanud oma ronimisoskusi ja millel on vähemalt üks oluline konkurentsieelis.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.