6 november 1997

Pangaaktsiate ootamatu langus

Aktsiahindade langus võib küll kurvastada eufooriaga kaasa läinud investoreid, ent perspektiivis peaksid aktsiahinnad tänu majanduse kiirele arengule taas tõusma hakkama, lohutas paanikasse sattunud investoreid eile Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan.

Eilne päev langetas oluliselt pangasektori aktsiaid. Näiteks Eesti turuliidri Hansapanga aktsia langes hetkeks 40 protsenti 115 krooni tasemele, mispeale mitmed maaklerid arvasid, et börsisüsteemi on sattunud viga. Levisid kuuldused, et börs peatas pärast aktsiahinna sellist langust hetkeks tegevuse.

Tallinna börsi tegevdirektor Helo Meigas ütles, et ta kontrollis üle kõik Hansapanga aktsiatega tehtud tehingud ja kinnitas, et hinnanoteeringud langesid 115 krooni tasemele. Meigase sõnul börs eilse päeva jooksul kordagi oma tegevust ei peatanud.

Aktsiahindade langus oli tingitud repoportfellide likvideerimisest, tunnistasid eile mitmed pankade töötajad. Tallinna Panga juhatuse liige Martti Siimann ütles, et pangad on asunud laenude tagatiseks panditud aktsiaid müüma. Kuna aktsiate tagatisel enam laenu ei anta, siis aktsiahinnad langevad, lisas ta.

Tallinna Panga aktsia hind langes eile 23 protsenti. Kokku on Tallinna Panga turuväärtus langenud viimase kuuga poole võrra, jõudes eile 451 miljoni kroonini. Tallinna Panga aktsia hind sulgus eile 47 krooni tasemel, mis on ainult 10 krooni kõrgem aktsia bilansilisest väärtusest.

Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro ütles, et börsilangus pole tingitud mitte repoportfellide müügist, vaid sellest, et uusi repotehinguid enam ei tehta. See tähendab, et aktsiate ostmiseks pangad laenu ei anna, lausus ta.

Kangro leidis, et praegu teenib rahaturul üle 10 protsendi kasvanud lühiajaliste intressidega piisavalt palju ja võrreldes aktsiatega tunduvalt enam.

Martti Siimann ütles, et kui aktsiate hinnad veelgi langevad, võivad tekkida mitmetel klientidel makseraskused ja tööstusettevõtteid võib tabada pankrot. See omakorda tähendab, et pankadel lähevad laenuportfellid hapuks, lausus Siiman. «See on kõige mustem variant,» lisas ta.

Margus Kangro hinnangul peatset hinnatõusu veel ennustada ei saa. Pangad eelistavad raha hoida pigem kõrge hinnatasemega võlakirjades, märkis ta.

Kangro arvates aktsiahinnad nominaalini langeda ei saa. «Siis hakkavad juba karvamütsid ka ostma, paigutades oma viimase piimaraha aktsiaturule,» kirjeldas ta.

Martti Siimanni väitel hakkab aktsiaturg jälle ülespoole liikuma siis, kui mõni investor teeb esimese sammu ostmise suunas. Seni pole keegi aktsiaid osta riskinud, sest keegi ei tea, kui palju võib aktsiaturg veelgi langeda, ütles ta.

Analüütikute arvates piisab praeguste väikeste käivete juures mõne miljoni krooni turuletulekust, et hinnad hakkaksid ülespoole liikuma.

Aare Järvan tunnistas, et Eesti Pank ei lähe appi ühelegi kommertspangale, kui neil peaks tekkima seoses aktsiahindade langusega tõsiseid raskusi. Järvan ütles, et ta ei saa Eesti Panga ametnikuna vastata küsimusele, mis saab siis, kui pankrotistuva panga kliendid kaotavad oma raha.

Järvani sõnul Eesti kommertspankadel praegu raskusi ei ole ja keskpanga senisest karmimad nõuded kindlustavad pankade positsioone.

Eesti Pank näeb toimunud börsilangust positiivses valguses, sest see aitab maha jahutada ülekuumenenud finantssektorit, märkis Järvan.

Järvan ütles, et on märke selle kohta, et välismaalt saadud odav laenuraha jõudis kas otseseid või kaudseid kanaleid pidi börsile.

Pankadele esitatud karmimad nõuded aitavad massilist välismaise raha juurdevoolu peatada ja ergutada kodumaist säästmist, kinnitas Järvan.

Järvan ütles, et börsikrahhi ei saa nimetada aktsiamulli lõhkemiseks, sest Eesti majandus areneb kiires tempos ning pikaajalised investorid sellest ei kaota. Tema sõnul on ka börs üks säästuinstrumentidest, mille abil jõuab säästetud raha investeeringutena ettevõtlusse.

Kalev Pikaru -- majandusministeeriumi osakonnajuhataja

Mina usun küll Eesti väärtpaberiturgu ja selle edasisse arengusse. Vahepealsed langused on loomulikud kogu maailma väärtpaberiturgudel. Tegelikult ei ole ju börsiettevõtete majandusnäitajates midagi muutunud. Kui vaatame eilset Hoiupanga ja Hansapanga aktsia kukkumist, siis hinnalangus on tingitud emotsionaalsetest teguritest, mitte pankade ebaefektiivsest tööst. Endale võiks ehk ette heita, et ei tabanud ära õiget momenti aktsiate müümiseks.

Hannes Verlin -- H&E Antenn omanik

Hoian rahulikult oma aktsiaid ja ootan, millal turg madalaima taseme saavutab, et siis aktsiaid kogu vaba raha eest juurde osta. Kas see põhi just käes on, aga see on lähipäevade küsimus. Paanikas võivad praegu olla need väikeinvestorid, kes mängivad turul pangalaenust saadud rahaga või repodega.

Ostsin ise ka Tallinna Panga aktsiat 120 krooni tasemelt ja peaksin nüüd õnnetu olema. Arvan, et asja kompenseerib, kui praeguselt tasemelt aktsiaid juurde osta.

Kristjan Hänni -- Hoiupanga

Aktivajuhtimise ASi juhatuse esimees

Väikeinvestoritel, kes omandasid Hoiupanga aktsiat 13 krooniga või Hansapanga aktsiat esmasemissioonist, ei ole muretsemiseks põhjust, nendel kes turule tulnud hilisemal ajal, ei ole enesetunne muidugi kiita.

Lohutuseks võib öelda, et Eesti aktsiad on nüüd juba tõesti odavad ja võib väita, et poole aasta pärast saab neid osta enam kui 25 protsenti kõrgemalt hinnatasemelt. Eile oli tunda, et pangad realiseerisid repoportfelle.

Hetkel kuum