Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pentiumi protsessorid võivad kokku joosta
Pentiumi protsessorid võivad kinni joosta siis, kui arvutikasutaja käivitab arvutil programmi, mille koodis sisaldub lõik F0 0F C7 C8. Eestis on nimetatud Pentium-tüüpi protsessorite peale üles ehitatud enamik servereid.
ASi Stallion tegevdirektor Jüri Kaljundi ülemaailmset katastroofi protsessorivea tõttu ei ennusta. «Selline viga võib tekkida siis, kui keegi kasutaja spetsiaalselt seda käsurida proovib,» lausus ta.
«Kui on olemas internetiteenuseid pakkuv arvuti ja sel on paar tuhat kasutajat, siis nende hulgas võib loomulikult leiduda keegi pahatahtlik, kes serveri nii seisma paneb,« lisas Kaljundi.
Eelmine Pentiumi protsessori viga ujukomatehetega ei põhjustanud ka suuri katastroofe, kuid protsessorit tahtlikult viga põhjustavat tehet tegema pannes jooksis arvuti kinni.
«Intelit kohtusse kaevata või süüdistada vigase protsessori müümises ei saa,» lausus Kaljundi. «Protsessorit ostes on juba paika pandud, et võimalike vigade eest Intel ei vastuta.»
Eesti suurima arvutitootja Microlink tehnikajuhi Alar Sistoki sõnul on Eesti serverid suhteliselt hästi kaitstud ja vähe on neid arvuteid, kus juhukasutaja ise programme käivitada saab.
«Tüüpilist arvutikasutajat protsessoriviga ei puuduta,» väitis Sistok. «Kõige rohkem puudutab see neid uudishimulikke, kes saavad e-postiga mingi programmi, klikivad hiirega selle käima ja siis jookseb nende arvuti kinni.»
Tarkvaratootjad ei ole oma programmidesse seda koodi kindlasti pannud, lisas Sistok.
Pentium P5 ja MMXi protsessoritel puudub võimalus mikrokoodi uuendada ning seetõttu ei saagi neid tootev Intel vea parandamiseks midagi ette võtta. Viga ei esine firmade AMD ja Cyrix ning Inteli 486, Pentium Pro ja Pentium II protsessoritel.