• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pentiumi protsessorid võivad kokku joosta

    Pentiumi protsessorid võivad kinni joosta siis, kui arvutikasutaja käivitab arvutil programmi, mille koodis sisaldub lõik F0 0F C7 C8. Eestis on nimetatud Pentium-tüüpi protsessorite peale üles ehitatud enamik servereid.
    ASi Stallion tegevdirektor Jüri Kaljundi ülemaailmset katastroofi protsessorivea tõttu ei ennusta. «Selline viga võib tekkida siis, kui keegi kasutaja spetsiaalselt seda käsurida proovib,» lausus ta.
    «Kui on olemas internetiteenuseid pakkuv arvuti ja sel on paar tuhat kasutajat, siis nende hulgas võib loomulikult leiduda keegi pahatahtlik, kes serveri nii seisma paneb,« lisas Kaljundi.
    Eelmine Pentiumi protsessori viga ujukomatehetega ei põhjustanud ka suuri katastroofe, kuid protsessorit tahtlikult viga põhjustavat tehet tegema pannes jooksis arvuti kinni.
    «Intelit kohtusse kaevata või süüdistada vigase protsessori müümises ei saa,» lausus Kaljundi. «Protsessorit ostes on juba paika pandud, et võimalike vigade eest Intel ei vastuta.»
    Eesti suurima arvutitootja Microlink tehnikajuhi Alar Sistoki sõnul on Eesti serverid suhteliselt hästi kaitstud ja vähe on neid arvuteid, kus juhukasutaja ise programme käivitada saab.
    «Tüüpilist arvutikasutajat protsessoriviga ei puuduta,» väitis Sistok. «Kõige rohkem puudutab see neid uudishimulikke, kes saavad e-postiga mingi programmi, klikivad hiirega selle käima ja siis jookseb nende arvuti kinni.»
    Tarkvaratootjad ei ole oma programmidesse seda koodi kindlasti pannud, lisas Sistok.
    Pentium P5 ja MMXi protsessoritel puudub võimalus mikrokoodi uuendada ning seetõttu ei saagi neid tootev Intel vea parandamiseks midagi ette võtta. Viga ei esine firmade AMD ja Cyrix ning Inteli 486, Pentium Pro ja Pentium II protsessoritel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.