Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrotivari Tartu lihakombinaadi kohal
AS Tartu Lihakombinaat on tootnud viimasel kolmel aastal omanikele kokku üle 26 miljoni krooni kahjumit. Ettevõtte võlg maksuametile on koos viivisega 8,9 miljonit krooni. Väidetavalt jäätise- ja vorstitöösturi, pingviinijäätist müünud Estkompeximi asutaja Aleksander Kofkiniga seotud välisfirmadele võlgneb lihakombinaat ligi 7 miljonit krooni. Võlgu ollakse muu hulgas ka loomakasvatajaile.
Samas on teised ettevõtted ASile Tartu Lihakombinaat võlgu ligi 10 miljonit krooni, kuid lõviosa võlgade puhul on nende tagasisaamise lootus kaduvväike.
AS Tartu Lihakombinaat esitas 17. oktoobril maksuametile taotluse oma maksuvõla ajatamiseks ja pakkus välja maksegraafiku. Maksuamet sellega ei nõustunud. Lihakombinaat tegi novembri lõpus maksuametile täiendava taotluse, milles pakkus järgnevaks 48 kuuks võla kustutamise graafiku. Kuni järgmise aasta augustini tasuks lihakombinaat maksuametile 216 000 ja sealt kuni 2001. aasta augustini 150 000 krooni kuus.
Tartu maakonna maksuameti asedirektor Lea Otti ütles eile, et Tartu lihakombinaat on näidanud head tahet ja alustanud enda koostatud graafiku alusel võla tagasimaksmist. Kas riigi maksuamet lihakombinaadi ettepanekut aktsepteerib, selgub hiljemalt jõuludeks.
«Meil oli üsna raske kogemus ASiga Tartu Piim, kes soovis samuti oma võlgu maksegraafiku alusel tasuda, kuid ei saanud sellega hakkama,» nentis Otti. Tartu Piima võlg oli aga suurem ja maksmise eeldused kesisemad.
«Usun, et maksuamet nõustub meie pakutud maksegraafikuga, sest pole ju kellegi huvides veel üht lihakombinaati pankrotti lasta, nagu on juhtunud Võhmas, Tallinnas ja Haapsalus,» ütles Tartu lihakombinaadi suuromanik ja nõukogu esimees Olav Uusna. Tema sõnul on praegu veel võimalik ettevõtet päästa.
Augustis vähendasid omanikud Tartu lihakombinaadi aktsiakapitali 44,48 miljonilt kroonilt 17,48 miljonile, sest muidu poleks ettevõtte netovara ja aktsiakapitali suhe enam vastanud äriseadustikule. Koondatud on ligi pooled kombinaadi töötajad, seisatud ebarentaablilt töötanud tootmisüksused.
Alates 15. septembrist tegutseb ASile Tartu Lihakombinaat kuuluv OÜ TLK Kommerts, millele on renditud kombinaadi tootmisüksused neljaks aastaks renditasuga 150 000 krooni kuus.
«Kui ei juhtu mingeid väga suuri meist mittesõltuvaid prohmakaid, siis suudame nii suurt renti tasuda ja seega võlga kustutada,» ütles OÜ TLK Kommerts juhataja Mehis Adamson. Tema sõnul on kehtestatud äärmine kulude kokkuhoid ja tööle on jäänud vaid 119 inimest erastamiseelse 500 asemel.
«Rendisumma kulub täielikult võlgade katteks maksuametile, teistele kreeditoridele tasumiseks oleme asunud müüma meile ebavajalikke hooneid ja ladudes seisvaid materjale,» ütles ASi Tartu Lihakombinaat juhataja Peedu Zeiger. Tema sõnul müüdi neljakorruseline administratiivhoone 1,8 miljoni krooni eest OÜ-le Balti Büroohoone. Müüdud on ka pooleliolev autopesula ja kaks kaarhalli.
Kui AS Landrek 1994. aasta detsembris erastamisagentuurilt 16 miljoni krooni eest 55% ASi Tartu Lihakombinaat aktsiaid ostis, oli kombinaat Eesti suuruselt teine lihatööstus Rakvere lihakombinaadi järel. Täna on Tartu lihakombinaat Eesti ligi 200 lihatööstusega tegeleva ettevõtte pingereas veel esikümnes ja hoiab enda käes ligi 6% turuosast.
Olav Uusna möönab, et ilmselt olid kaalutlused ja prognoosid erastamisel pisut valed. Tema sõnul oleks tulnud kohe välja vahetada tippjuhtkond, aga sellega jäädi poolteist aastat hiljaks.
«Möödunud aastal osteti veise- ja sealiha 1993. aastaga võrreldes 37% vähem, sealiha kokkuostuhind suurenes sel perioodil 72%, aga seakasvatuse põhisöödana kasutatava odra hind 135%,» tõi Zeiger välja lihakombinaate pitsitavad objektiivsed asjaolud. Liha import on kolme aastaga suurenenud ligi 570%, mistõttu Eesti suurimal tapamajal Tartu lihakombinaadis pole enam tööd.