Erastamisagentuur pannakse erastamisele

Erastamisagentuuri nõukogu esimees, majandusminister Jaak Leimann väitis, et agentuuri erastamises pole midagi erakorralist. Ta soovitas heita pilk riigieelarvele, kus on ridamisi riigiasutusi, kelle eelarvest finantseerimise mõistlikkus paneb kahtlema. Leimann rääkis, et juba praegu lähevad eraõiguslikule süsteemile üle tehnilise järelevalve inspektsioon ja osa standardiametist.

Leimann ei nõustunud väitega, et loodaval ühingul ei jätkuks tegevust, sest midagi pole enam müüa. «Tööstuses, kaubanduses ja energeetikas tõenäoliselt selline aeg kunagi saabub,» ütles Leimann. «Vaevalt saab seda öelda hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna kohta.» Kindlasti aga müügi tempo aeglustub ja töö muutub spetsiifilisemaks, väitis Leimann. Ungaris tegeleb analoogiline eraõiguslik ühing näiteks teedeehituse riigihankekonkursside korraldamisega.

Üheks tööks eraõiguslikul ühingul oleks Leimanni sõnul ka munitsipaalsektori tellimustööde täitmine. Samuti võib ta oma kogemusi ja oskusteavet kasutades hakata praegu riigivara seaduse alusel müüdava kinnisvara müügi korraldajaks, rääkis Leimann.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet põhjendas erastamisagentuuri senisel viisil jätkamise mõttetust asjaoluga, et praegune eelarveline finantseerimise vorm ei sobi tulu tootva institutsiooni ülesannetega.

Sarnet ütles, et erastamisagentuuril on üha raskem konkureerida taotlustega, mis on seotud haridusele ja pensionile tehtavate kulutustega. Seoses sellega kannatab asutus pidevalt alafinantseerimise all, mis ei suuda kinni hoida heade otsuste ja kõrgema tulu kindlustamiseks vajaminevat kvalifitseeritud kaadrit.

Sarneti hinnangul võib muudatus erastamise tempole halvasti mõjuma hakata. «Majanduslikest põhjustest tulenevalt püütakse tehingutelt maksimumi välja pigistada, mis tähendab aeglasemat tempot.» Samas väitis ta, et müügimahu vähenedes ei kujuta see endast suurt probleemi.

Sarnet ütles, et moodustatava eraõigusliku isiku üle kontrolli hakkab reguleerima tema põhikiri ja seadus. Viimane võib anda eriõigusi ka valitsusele ja ministritele. «Poliitiline kontroll jääb aga kaugemaks,» nentis Sarnet. See toimub tema sõnul vaid ettevõtte igapäevast tegevust juhtiva nõukogu kaudu.